Tõnis Leht: praegune onu Heino kuvand ei lähe täielikult kokku tegelase algse olemusega ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Romi Hasa

Tõnis Leht, kes on üks onu Heino tegelaskuju loojatest, ütles, et "Tujurikkujast" tuntuks saanud tegelaskuju kuvand on tänapäeval märgatavalt muutunud.

"Meie algne onu Heino on natukene pehmem figuur, kui see, milliseks on tema kuvand tänaseks kujunenud," tõdes Leht "Vikerhommikus".

Onu Heino tegelaksuju idee käis välja Märt Avandi, kes sai inspiratsiooni enda suglastest. "Ütleme üks-kaks Märdi enda suguvõsa prototüüpi olid tal silme ees. Kui ta seda algset ideed tuvustas, mis oli tegelikult väga lähedane sellele, mis lõpuks ka valmis – nüansse ja kihte me koos lisasime –, siis kohe ka teistel hakkas silme ees jooksma erinevaid figuure, keda igaühe tutvusringkonnas ja eriti pisut vanemate sugulaste hulgas alati leidus," rääkis Leht, kuidas onu Heino tegelaskuju sündis.

Lehe sõnul on nende onu Heino justkui halvas mõttes seltskonnahing, kes peab seltskonnas alati särama ja kogu tähelepanu endale saama. Selleks kasutab Heino enda arvates head huumorimeelt, mis tegelikult koosneb aga seksistlikest naljadest. "Ta tegi küll seksistlikke nalju, aga mitte seksuaalse eesmärgiga, vaid see oli huumorivorm selleks, et seltskonnas domineerida," selgitas Leht.

Onu Heino väljend on viimasel ajal aga ka laiemasse kasutusse läinud. "Tore, et selline nähe on läinud ühiskondlikku folkloori," märkis Leht.

Ta lisas, et aja jooksul on Heinole palju kihte juurde tulnud ja Heino nimi on justkui ära rikutud. "Kuigi see nimi oli moest väljas niikuinii, siis ega väga enam tänapäeval Heinot poisslastele nimeks ei panda," ütles Leht.

"Kui me vaatame näiteks poliitika poole, siis poliitika onu Heino teeb mingis mõttes algsele onu Heinole liiga. Poliitikas me mõistame onu Heinoliku käitumise all vähem huumorile või üldse mitte huumorile suunatud väljaütlemisi, mis on pigem lõhestavad ja solvavad konkreetsete inimeste või gruppide suhtes," selgitas Leht, miks onu Heino poliitikas kurjem on.

Onu Heino terminit kasutatakse nüüd kohati ka näiteks rahvusooper Estonia juht Aivar Mäest rääkides. "Mul ei ole õigust seda sümbolit kinni hoida. Ühiskonnas inimesed kasutavad seda nii, nagu nad tahavad. Kuna sellele on juba tähendusruum taha kasvanud, siis ma arvan, et see ei ole vale kasutus. Inimesed ise teavad, mis nad terminitega mõtlevad," ütles Leht.

Toimetaja: Victoria Maripuu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: