Suvelugemine | Merit Maaritsa suvised raamatusoovitused

ERR kultuuriportaali toimetaja Merit Maarits valis suvelugemise rubriigi tarvis välja raamatud, mida tasub kindlasti puhkuse ajal (uuesti) kätte võtta.
Heili Reinarti koostatud "Unustatud ja unustamatud naised Eesti ajaloost" pakub lühiülevaadete kaudu võimalust tutvuda naistega, kellest ajalooõpetaja ehk sulle ei rääkinud, aga kes suuremal või vähemal määral on jätnud ajaloosse oma jälje, isegi kui see ei ole olnud kõige positiivsem.
Kuigi see raamat pole rõhutatult feministlik, kinnitab see kaude ütlust, et iga eduka mehe selja taga on naine, sest paljud naised, kes raamatus mainitud saavad, on tuntud eesti riigimeeste, ühiskonna- ja kultuuritegelaste abikaasad, muusad või silmarõõmud.
Olulisemana nende naiste isiklikest lugudest annab see raamat hea ülevaate sellest, milline oli ühiskondlik elu sada ja enam aastat tagasi ning kuidas inimesed riigikorra kiuste üritasid oma unistusi ellu viia ja kuidas see polnud mitte alati ainult Saksa või Nõukogude okupatsioon, mis naistele takistusi seadis, vaid teinekord ka lihtsalt kadedad inimesed.
Egiptuse kirjaniku ja luuletaja ning tänapäevase islamiäärmusluse vaimse isa Sayyd Qutbi autobiograafiline raamat "Külapoiss" annab samuti ülevaate oma aja ühiskonnast ning võimaldab tutvuda sellega, kuidas elasid inimesed 20. sajandi alguse Egiptuse külas.
Qutbi loost endast on väärtuslikum isegi ajaloolase Üllar Petersoni põhjalik järelsõna autori elust, vaadetest ja teostest, mis aitab Qutibi enda loo panna vajalikku ajaloolis-ühiskondlikku konteksti ja mõista, kuidas ühest inimesest saab usuäärmuslane.
Qutibi näitel oli seal suur roll tagasilöökidel isiklikus elus, näiteks vastuseta jäänud armastus ja reis Ameerikasse, mille kultuuris ta hakkama ei saanud ning misjärel tekkinud viha ajel ta kirjutaski tekstid, mida võib pidada praeguse aja islamiäärmusluse alustekstideks, olgugi et Qutib jäi ise alati ainult teoreetikuks.
Kui "Külapoiss" aitab sotti saada sellest, miks üks inimene äärmustub, siis Stephen Fry just eesti keeles ilmunud "Kreeka kangelased" võimaldab Briti koomikule omases vormis (taas)tutvuda Kreeka mütoloogiliste kangelaste, näiteks Heraklese vägitegudega.
Ilmselt on arukam – kes vähegi ladusamalt inglise keeles loeb – eelistada just ingliskeelset versiooni, kuna eesti keele üle kantuna võib emakeeles kirjutava Fry stiilist ka väga heast tõlkijast olenemata üht-teist kaotsi minna. Vabamast vormist olenemata ei lähe tekst liiga jandiks kätte ära ning tänu sellele saavad ka ehk Kreeka mütoloogia surematute ja surelike kangelaste vahelised sugulussuhted veidi selgemaks.
Selleks asi liiga tõsiseks ei kisuks – super suvelugemine, juhul kui aega tüsedamateks teosteks ei ole, on igas vanuses ka ajakiri "Miki hiir".