Hardi Volmer keskkoolis korraldatud kohvriaktsioonist: sellest tuli KGB tasemel skandaal ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Sten Teppan/ERR

Laulja Hardi Volmer meenutas, et sattus nooruspõlves aeg-ajalt ka pahandustesse. Üks suurimaid sekeldusi juhtus keskkooli ajal, mil ta kohvrile ebasobiva loosungi kirjutas.

"Me ühel hetkel poistega keskkoolis mõtlesime, et teeme sellise aktsiooni, et portfellide asemel on kõigil papist saunakohvrid, metallnurkadega väiksed kohvrid ja õpikud seal sees. Kott on kott, eksole," rääkis Volmer Vikerraadio saates "Käbi ei kuku...".

Ta lisas, et otseselt vahet ei olnud, millise kotiga koolis käidi. "Mina maalisin sinna nitrovärviga suurte tähtedega ametliku nõukogude ühe põhiloosungi "Oleme rahu poolt". Lisaks suured lilled, 70ndatel lillelapse värk, suured lilleõied ja sinna vahele мы замир vene keeles. Sellest tuli KGB tasemel skandaal. Direktor kutsuti välja, et käib sellise loosungiga noormees teil koolis," meenutas Volmer.

Sekeldusi tekkis aga ka pasunakooris osalemisega, mida matemaatika õpetaja kõikidel tungivalt teha soovitas. Kuigi Volmer pasuna mängimisest kuigi huvitatud ei olnud, sai tast parema matemaatika hinde lootuses siiski pasunakoori liige ja tema ülesandeks sai metsasarve mängida. Kuigi kaua ta seda aga teha ei tahtnud. "Ühel hetkel sai mul siiber. Ma viisin selle kooli keldrisse, kus pasunaid hoiti. Keldriuks oli lukus ja ma jätsin selle koridori, ukse taha maha lihtsalt. Muidugi see sealt leiti, pandi kõrvale ja siis teatati, et pasun on kadunud," meenutas Volmer ja lisas, et seepärast kutsuti ka ta vanemad kooli. Hiljem leiti pill aga siiski üles ja kogu olukord lahenes.

Volmerile meenus ka seik jaanipäevaeelsest suurest peost, mil ta kraavi kukkus ja peaaegu pöidlast ilma jäi. "See oli luuni väljas, verd lendas," meenutas ta ja lisas, et arst õmbles peagi pöidla tagasi. "Ja siis kui ma tulin, käsi kaelas, pöial kinniseotud, üleni verine ja mitte ülearu kaine, koju, kui vanemad hakkasid tööle minema, siis sõnatult isa andis mulle vastu tatti laksu," rääkis Volmer.

Pöidlaga juhtus äpardus ka Hardi tütrel Anul, kes tädipoegadega väraval kõõludes näpu kogemata värava vahele jättis ja selle tulemusel pöidla padjake rippuma jäi. "Siis öeldigi mulle arstide poolt, et kas hakakad trükimasinaga trükkima, et närvid tööle läheksid, või klaverit mängima," rääkis Anu. Nii hakkaski tänasel päeval muusikaettevõtluses töötav Anu klaverimänguga tegelema.

Lisaks Anule on Hardil ka teine tütar Lill, kes sündis Hardi teisest kooselust. Kui Anu oli kuueaastane, otsustasid vanemad lahku minna, ent Hardi pööras tütrele palju tähelepanu ka siis, kui nad enam ühe katuse all ei elanud. "Selle peale ju mõtled ikka, et see ei oleks selline punnitatud distantsisaks olemine," tõdes Hardi. "Eks ma olen ka üritanud rohkme teadlikult osaleda Anu elus," lisas ta.

Näiteks käis ta igal 1. septembril Anuga kohvikus ja koos tehti ka muid asju. "Iseenesest suviti me üritasime väga palju koos olla ja kui vähegi võimalik, siis Anu oli väljasõitudel ka kaasas," rääkis Hardi. Ta lisas ka, et 90ndatel oli kogu elu pöörane ja intensiivne, mistõttu oleks kodune elu olnud harali ka siis, kui lahkuminekut poleks toimunud.

Anu sõnul vanemate lahkuminek temasse negatiivset jälge ei jätnud. "Ma võitsin rohkem, kui kaotasin. Ma sain endale nii-öelda kaks ema, ma lõpuks sain õe ja just nimelt, et kogu aeg, kui kuhugi mindi, siis mind kutsuti ka kaasa," rääkis Anu.

Toimetaja: Victoria Maripuu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: