Eestlaste madal enesehinnang ja kehv rahulolu oma tervisega käivad käsikäes
Euroopa sotsiaaluuringu andmetest selgus, et eestlased hindavad oma terviseseisundit eurooplastest kõige kehvemaks. Sellega on seotud madal enesehinnang, mida omakorda mõjutavad haridustase, eluase ja ühiskondlik positsioon.
"Eestlased on ikka natuke tagasihoidlikud, ega meil ei ole suuri emotsioone ei üles ega alla," kirjeldas perearst Eero Merilind "Vikerhommikus", miks eestlased oma terviseseisundisse pessimistlikult suhtuvad.
Tabeli viimase koha saavutamist mõjutab aga ka näiteks see, et Eestis on suur hariduslik ebavõrdsus. "Madalama ühiskondliku positsiooniga inimesed hindavad oma tervist halvemini," rääkis Merilind.
Ka need, kes on elus kogenud rahalisi probleeme, hindavad oma tervist kehvemaks. "Seal oli küsitluses, et kas sa enda lapsepõlevs oled tundnud puudust, kas on olnud rahalisi probleeme, kas on olnud terviseprobleeme – nii et eluase ja tervis on väga tihedalt seotud," tõdes Merilind.
Uuringust selgus ka, et võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eestis väga keeruline eriarsti juurde aega saada. "Eks see ikkagi mõjutab ensehinnangut ka – kui inimene on hädas, aga ta peab ootama pikalt arsti juurde jõudmist, siis eks ta tervis läheb kehvemaks ja enesehinnang läheb ka kehvemaks," selgitas Merilind.
Ta lisas, et leidis uuringust ka mitmeid meditsiinilisi aspekte. "Meditsiinilised aspektid näitavad, et Eestis on ikkagi rohkem depressiooni, on rohkem ülekaalu probleeme, on palju ikkagi suitsetamisest ja alkoholist tingitud probleeme ja selles uuringus ka veel needsamad elu kvaliteedi, hariduse ja tööhõive probleemid," rääkis Merilind.
Hiljuti avaldatud uuringu andmed pärinevad 2018. aastast, ent uuringus kajastatud probleemid on aktuaalsed ka praegu. "Need ei ole kuhugi kadunud ja kui me nendega väga ei tegele, siis need ei kao ka kuskile," nentis Merilind.
Toimetaja: Victoria Maripuu