Tõnu Kaljuste dirigeeris lapsepõlves raamaturiiulit
Dirigent Tõnu Kaljuste tõdes, et ta isa, koorijuht Heino Kaljuste on tema muusikahuvi mõjutanud ning juba lapsena üritas ta isa jäljendada.
"Minul oli suures elutoas, Paldiski maanteel, kus me elasime enne minu kooliminektut, niisugune raamaturiiul, mis minu jaoks oli suur koor, mida ma juhatasin kogu aeg. See oli kätega vehkimise imiteerimine, et lihtsalt oled näinud, et isa nii teeb ja hakkad ise ka tegema," meenutas Kaljuste Vikerraadio saates "Käbi ei kuku...".
Küll aga ei olnud ta alati täiesti kindel, et tulevikus muusikaga tegeleda tahab. Sama tugevalt tõmbas teda tegelikult spordi poole. Elu jooksul on ta tegelenud nii balleti, iluuisutamise, tennise, võrkpalli kui ka korvaplliga. "Minul oli see spordi ja muusika vahel kõikumine. Muusika ma suutsin mõneks ajaks kõrvale nagu panna. Ega see ei olnud kogu aeg muusikaga koos käimine," rääkis Kaljuste.
Oma koolitee alguses käis ta Tallina II keskkoolis, mis oli Kaljuste sõnul aga pigem muusikakauge kool ning seda oli ka klassikaaslaste suhtumisest näha. Kaljuste klaverimänguoskus tõi kaasa klassikaaslaste pahameele. "Poisid ei pidanud seda väga eriliseks ajasaks, millega siin nüüd poosetada. Vaikselt sai ring ümber võetud ja siis kakelused tehtud," meenutas Kaljuste.
See sündmus andis tõuke koolivahetuseks ja nii läks Kaljuste hoopis muusikakeskkooli õppima. Muusika on saatnud ka Tõnu poja Andres Kaljuste elu. Väikse poisina nägi ta, kuidas vanaisa Heino Kaljuste viiulit mängis ja soovis ka ise seda pilli mängima õppida. Korraks plaanis Andres ka lavakunstikooli sisseastumiskatsetele minna, kuid paraku sattusid katsed Inglismaal toimuva muusikakonkursiga samale ajale ja nii jäi katsetele minemata. Teatrihuvi ei ole Andresel aga täielikult kadunud ning eelmisel aastal võttis ta Londonis kahenädalase näitlemiskursuse. "Sügeluse sain kratsitud 20 aastat hiljem," ütles ta.
Nii Tõnul kui ka Andresel on meeles ka oma esimene avalik esinemine. "Ma mäletan seda šokki, kui mulle öeldi, et ma lähen esinema. See pani korraks mu maailma seisma," rääkis Andres. Ta oli toona umbes kuueaastane ja esines muusikakeskkooli aulas viiuli mängimisega. "See oli väga armas," meenutas Tõnu poja esinemist.
Tõnu enda esimene esinemine oli teises klassis Estonia laval, kus ta esitas Kabalevsky sonatiini. "Jube hästi tuli välja. Aga ema-isa ei saanud kontserdile tulla, tuli vanaema. Ma läksin siis vanaemaga kohtuma peale kontserti, et noh kuidas oli. Vanaema ütles, et miks sa panid halli ülikonna peale?" meenutas Tõnu. Ta lisas, et see pani teda mõistma, et elus on tihti selliseid olukordi, kus teised inimesed pööravad tähelepanu hoopis teistele asjadele kui ta ise.
Toimetaja: Victoria Maripuu