Rahvusarhiivi jõudis üle 6000 KGB tehtud foto laulva revolutsiooni ajast ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Rahvusarhiiv / Pealtnägija

Rahvusarhiivi filmiarhiivile anti 20. mail üle 6000 originaalnegatiivi, mille tegi KGB laulva revolutsiooni päevil. Valdavalt on tegu suursündmustega vahemikus 1987. kuni 1991. aastani. "Pealtnägijal" avanes võimalus nende piltidega tutvuda.

Filmirullid seisid ligi 30 aastat turvaettevõtja Jaanus Rahumägi seifis. "Minu teada on taoliste filmide olemasolu üsna ainulaadne, kui mitte öelda võib-olla ainsana endises Nõukogude Liidus, kus on säilinud KGB poolt tehtud fotod just nendest sündmustest, mis tegelikult meid kõiki puudutasid väga sügavalt," kinnitas ta.

Mees, kes ärkamisaja metoodiliselt, aga samas tegelikku tööandjat varjates üles võttis, palub end kutsuda varjunimega "Oleg". Ehkki mitmes vanas kaadris on ta ise peal ja hiljem avalikustati tema õige nimi ka Riigi Teatajas, annab 63-aastane endine KGB insener-leitnant intervjuu tingimusel, et tema tänast välimust ja õiget nime ei publitseerita.

Eestis sündinud mees sai Nõukogude armees ettevalmistuse tänases mõistes krüpteerimise alal, liitus enda sõnul KGB-ga vabatahtlikult 1976. aastal ja teenis suurema osa ajast 7. osakonnas, mis tegeles salajälgimisega. Salatsemine oli aastakümneid osa Olegi elust. Ta ei kandnud näiteks kunagi vormi ega saanud isegi naisele rääkida, millega tegeleb. "Naine ei esitanud küsimusi, ta teadis, et tööst kodus mitte sõnagi ja kõik."

Täpne piltide hulk kollektsioonis on ebaselge. Digitaliseeritud kujul tekkis negatiividest kokku 6500 faili, aga kuna osa kaadreid võib korduda või on praak, on pilte tegelikult mõnevõrra vähem. Piltidel on näha ohjeldamatult miitinguid, pikette, demonstratsioone, mälestusüritusi, kõne- ja äratuskoosolekuid, isegi matuseid, teistimõtlejate väljasaatmisi, häppeninge ja muidugi kõik märgilised sündmused Hirvepargis ning Lauluväljakul. Piltidele on jäänud pea kõik toonased rahvaliidrid, aga ka tulevased tähed. Näiteks Porkuni lahingu mälestusristide avamisel esineb noor ajaloolane Mart Laar või maiparaadil nõuab tollane autokoondise ökonoomikadirektor, hilisem Hansapanga asutaja Jüri Mõis isemajandavat Eestit.

Selle analüütilise töö sihtmärgid olid teiste seas Heiki Ahonen ja Eve Pärnaste. Ahonen sai juba 1980. aastate alguses nõukogudevastase agitatatsiooni ja propaganda eest karistada ning veetis neli aastat trellide taga, sellest enamuse Permi vangilaagris. Pärnastet peeti korduvalt kinni, kuulati üle ja otsiti läbi, kuid lõpuks süüdistust ei esitatud. Mõlemad osalesid muuhulgas legendaarse Hirvepargi miitingu korraldamisel 1987. aasta augustis.

Oleg oli sündmuste keskel ka 15. mail 1990 ehk täpselt 30 aastat tagasi, kui toimus kurikuulus Interliikumise miiting Toompeal, mis läks üle rünnakuks lossile. Ehkki päevast, mis läks ajalukku Edgar Savisaare raadiopöördumisega "Toompead rünnatakse", on säilinud mitmeid reportaaže, siis KGB piltnikul õnnestus eriti hästi tabada hetk, kui katuselt rebiti maha sinimustvalge.

Seaduse järgi pidid endised KGB kaastöölised end kaitsepolitseis üles andma, aga Oleg ei teinud seda nig tema nimi avaldati Riigi Teatajas. Endine KGB ohvitser ei tunne süüd ega kahetsust. "Näiteks kui praegu toimuks mingi võimu vahetus, siis ma arvan, et kõik kapo kaastöötajad või vähemalt pooled neist muutuvad vaenlasteks," rõhutas ta.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: "Pealtnägija"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: