Mart Juure raamatusoovitused | Olav Osolinist Jean-Paul Belmondoni
Seekordses "Prillitoosi" raamatusoovituste rubriigis rääkis Mart Juur mitmest eesti keeles ilmunud autobiograafiast ning ka värskest Jaan Kaplinski reisiraamatust "Piirpääsukese Euroopa".
"Inimene on teadupärast nõrk, ta ütleb küll, et ära mulle rohkem vala, aga kui pits täidetakse, siis ta joob, ta ütleb, et ära mulle rohkem liha ja kapsast tõsta, aga kui karbonaad pannakse nina ette, siis ta sööb veel," mainis Mart Juur ja kinnitas, et sarnase mõttega "Tegelikult mulle reisimine ei meeldi" alustab Jaan Kaplinski oma uut reisiraamatut "Piirpääsukese Euroopa". "Kõigis oma kolmes reisiraamatus toonitab Kaplinski, kui väga talle reisimine ei meeldi, aga ta reisib siiski ja see on teinud temast ühe Eesti kõige põnevama reisikirjaniku."
Juur rõhutas, et kui Jaan Kaplinski on 1960. aastate poeet, siis samas ajastus jätkab ka järgmine raamat, Holly George-Warreni "Janis: Tema elu ja muusika". "Janis Joplin oleks sel aastal saanud 77-aastaseks, aga ei saanud, sest 50 aastat tagasi tema elutee katkes alkoholi ja heroiini üledoosi najal," mainis ta ja lisas, et raamatu lugemiseks ei pea Joplini muusikat teadma ja armastama. "See teos on niivõrd hästi kirjutatud, et seda võib lugeda kui romaani ühest Texase tüdrukust, kes tahtis iga hinna eest Texasest välja pääseda ja tahtis saada kuulsaks ning rikkaks."
Välismaiste superstaaride juurest liikus Mart Juur aga Eesti superstaaride juurde, soovitades Olav Osolini raamatut "Minu esimene elu". "Osolini teame me kõik, ta on raadiostaar, telestaar, reklaamiguru, ärimees, kirjamees, laulukirjutaja, kindlasti on tal ameteid nagu hunt Kriimsilmal, rohkem kui üheksa," tõdes ta ja kinnitas, et raamat algab väikese Olavi lapsepõlvega. "Raamat algab "Väikse Illimari" meeleoludega, kui Olav saab suuremaks ja hakkab rohkem pättusi tegema, tulevad sisse "Kevadest" tuttavad meeleolud, kuna Olav Osolin on tõesti ninapidi igal pool, siis vahepeal on ta nagu Ivan Orav, ja kui mälestused jõuavad 1980. aastate lõppu, siis paljud lood meenutavad Ostap Benderi lugusid."
"Ma arvan, et kõik minuvanused ning natuke nooremad ja vanemad mäletavad seda elevust, kui kinno jõudis Jean-Paul Belmondo film," sõnas Juur ja lisas, et kui nad nautisid neid filme 1970. aastatel, siis ei kujutanud ilmselt keegi ette, et ollakse tunnistajaks Prantsuse ja Euroopa kino kuldajale. "Ilmunud on tema autobiograafia "Tuhat elu on parem kui üksainus", see on võrdlemisi napisõnaline, aga seda rohkem sisu kandev ülevaade selle armastatud, tuntud ja väga koleda väljanägemisega Prantsuse näitleja elust."
Toimetaja: Kaspar Viilup
Allikas: "Prillitoos"