ETV2 näitab sel nädalal mitmeid harivaid saateid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kuidas kasvatada planeeti
Kuidas kasvatada planeeti

Sellel nädalal jõuavad ETV2 eetrisse viimased osad sarjast "Imelised aastaajad" ja "Ninasarvikute orbudekodu". Nende asemel alustab uus teadusssari "Kuidas kasvatada planeeti".

"Elu lugu"

Sel nädalal jätkub loodusari "Elu lugu". Kolmandas osas räägitakse loomade kodudest. Noor loom peab endale konkurentsitihedas maailmas kodu leidma, kuid sellega kaasneb mitmeid probleeme. Neljandas osas vaadatakse loomade võimusuhteid. Looma võimalused eluvõitluses peale jääda on paremad juhul, kui tal õnnestub ennast kõigepealt võimupositsioonile manööverdada. Viiendas osas uuritakse aga loomade pulmamänge. Paarilise leidmiseks kasutatakse tantsu, värve ja uhkeldamist. Kuuendas osas räägitakse aga sellest, kuidas loomad oma järeltulijate eest hoolitsevad. Võitjate järeltulijad elavad edasi ja annavad tunnistust sellest, et nende vanemad on suures elumängus edukad olnud.

Loodussari on eetris esmaspäeval ja teisipäeval kell 13.40 ning neljapäeval ja reedel kell 13.45. 

"Imelised aastajad"

Sel nädalal on eetris loodussarja viimane osa nimega "Sügis". Kui saabub kuldne sügis, asuvad vöötoravad talvevarusid koguma, muskusveistel algab innaaeg ja noored suulad seisavad silmitsi oma elu esimeste katsumustega.

"Imelised aastaajad" on eetris esmaspäeval kell 12.20.

"Kuidas kasvatada planeeti"

Esimeses osas nimega "Elu valgusest" viib professor Iain Stewart vaataja pikale retkele läbi aja, et avada meie planeedi looduslugu taimede vaatevinklist. Esimene käik viib Vietnami koobastest Aafrika kõrbeteni ja sel teel saab selgeks, kuidas taimed on loonud õhu, mida me hingame ja pinnase, millel kõnnime. Taimed on ka otsustanud, millised loomad on määratud elule ja millised mitte.

Teises osas nimega "Lillede vägi" asub Iain Stewart uurima, kuidas lilled on meie planeedi nii koduseks muutnud. Ta otsib kaugetelt Vaikse ookeani saartelt esimeste lillede jälgi ning avastab Aafrika kõrbetes ja vihmametsades, kuidas lilled tõid varase planeedi viljatutele kõnnumaadele kirkaid värve. Samuti jõutasid lilled kõigi loomaliikide arenemist, pannes aluse ka inimkonna loole.

Viimases osas nimega "Väljakutsuja" uurib Iain Stewart tavalist rohtu, millel on siiski olnud meie planeedi arenguloos väga tähtis roll. Rohi on olnud kõige tõhusam hapniku tootja, aidanud täita maailmamered eluga, vallandanud maismaal leegitseva põrgu, et võidelda oma kõige suurema vaenlase metsaga ja suunanud ka inimkonna esimesi samme teel tsivilisatsiooni poole. Kolmas osa on eetris reedel kell 12.25.

Sari on eetris teisipäeval kell 12.20 ning neljapäeval ja reedel kell 12.25.

"Ninasarvikute orbudekodu"

Viimases osas ägeneb salaküttimine veelgi ja salakütid pööravad pilgud loomade varjupaikade poole. Ema kaotanud neljanädalane Jamila jõuab viimaks orbudekodusse. Ta ei ole aga ainus uustulnuk, sest talle pakuvad seltsi galaago Nox ja uued vabatahtlikud.

Sarja viimane osa on eetris teisipäeval kell 20.05.

"Uudishimu tippkeskus"

Üheksandas osas uuritakse, milline on teaduslik hinnang eesti keele tervisele. Selleks räägitakse Tartu ülikooli (TÜ) keeletehnoloogia dotsendi Mark Fišeliga, TÜ Viljandi kultuuriakadeemia seikluskasvatuse lektori Sergei Drõgini, eesti keele instituudi juhtivteaduri Kristiina Rossi ja zoosemiootiku Timo Maraniga.

Kümnendas osas räägitakse aga, miks inimesed pidevalt uusi töö- ja elukohti otsivad. Tartu ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru toob välja, et keelepõhised lasteaiad rühmitavad magalarajoonide lapsed juba varakult erineva staatusega klassidesse. Töörännet uuriv etnoloog Keiu Telve aga räägib, miks rännatakse Soome ja miks sealt tagasi tullakse. Inimgeograafia professor Rein Ahas räägib, mis juhtus Tartus, kui suur asutus kolis kesklinnast äärelinna.

11. osas räägitakse, miks on oluline, et lapsed nii aine- kui ka vahetundides rohkem liiguksid. Spordipsühholoog Jorgen Matsi maadleb saatejuht Eeva Essega ja selgitab, kuidas motiveerida end sportima. Juttu tehakse ka TÜ sporditeaduste ning füsioteraapia instituudi juhi Martin Moosesega, kes selgitab, kuidas treenides tervislikuks jääda.

12. osas räägitakse põlevkivist. 70 protsenti kõigist Eestis tekkivatest jäätmetest moodustab põlevkivituhk, mida tekib aastas ligi 7 miljonit tonni. Kuid Eesti põlevkivi on väga hea koostisega ja temast tekkivas tuhas on veel palju seda, millest edasi töödeldes asja võiks saada. Põlevkivitehnoloogiaid uurivad teadlased räägivadki oma mõtetest, kuidas saastast "saia" teha.

Sari on eetris esmaspäeval ja teisipäeval kell 13.10, kolmapäeval kell 14.00 ja neljapäeval kell 13.15.

"Teaduspalavik"

Kliima muutub. "Teaduspalavik" uurib, kas peaksime selle pärast muret tundma. Mida toob endaga kaasa globaalne kliimamuutus eestlastele ja kui ruttu neid mõjusid saab tunda? Milline on ilm Eestis tulevikus? Kuidas hakkab see mõjutama meie igapäevaelu, ühiskonnaprotsesse või loodust? Ja mis puutub sellesse kõigesse kliimasoojenemine ning miks seda pidurdama peaks? Saatejuht on Piret Eero.

Kodumaine sari on eetris neljapäeval ja reedel kell 11.55.

Kõiki saateid saab ka järele vaadata.

Toimetaja: Victoria Maripuu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: