Madis Milling: olen elus ühe korra tõsiselt vitsa saanud ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Sten Teppan/ERR

Näitleja ja riigikogu liige Madis Milling oli noorena rahutu laps, kes aeg-ajalt veidike ülemeelikuks läks. Enamasti lahendati ta lapsepõlves probleeme rääkimise ja õpetamisega, kuid üks kord sai ta ka korralikult vitsa.

"Ma ei mäleta, kui vana ma olin, tõenäoliselt suht algklassides, kui linnas, Õismäel vanemad poisi õpetasid, et jube vinge värk on, kui sa võtad kummiliimi ja siis heleda tänava äärekivi peale kirjutad kummiliimiga oma nime ja siis paned selle põlema, siis on jube lahe vaadata. Ma otsustasin ka seda proovida," meenutas Madis Vikerraadio saates "Käbi ei kuku...".

Kohavalik ei olnud aga kõige õnnestunum, sest Madis üritas eksperimenti teha puukuuris, kus olid puuriidad, laastud ja halupuru. "Ja siis mulle satuti peale ja see on üks selliseid väheseid kordi, kus mul on meeles, kus ma sain ikka vitsa ja noh asja eest," lisas Madis.

Madise ema, lasteaiaõpetaja Aimi Milling meenutas, et tema küll ise lapsepõlves vitsa ei saanud, aga vennad said küll. Karistamisega tegeles tavaliselt isa, kes oli emaga võrreldes palju rangem. 40ndatel viidi Aimi kaitseliitlasest isa aga vangi. "Meid seati seina äärde ritta ja öeldi, et kui isa nüüd välja ei tule, siis laseme teid kõiki maha," meenutas Aimi. 1949. aastal küüditati ülejäänud perekond (ema ja neli last) Siberisse. Eestisse jäi vaid tol ajal 9-aastane Aimi, kes asus koos vanaemaga oma tädi juurde elama. "Siis võib öelda, et minu lapsepõlv lõppes. Tädi oli täielik vastand minu emale," ütles Aimi. "Temas puudus niisugune hellus ja südamlikkus, aga selle kompenseeris mu vanaema," lisas ta.

Aimi isast on kirjutatud aga mitmetes ajalooraamatutes ja see on andnud ka Madisele võimaluse oma vanaisaga, keda ta kunagi näinud ei ole, mingitki sidet luua. "Nii nagu mul on raamatutega eluaeg olnud, et kui ma loen raamatut või mingit haaravat kirjeldust, siis mul hakkab peas jooksma nii-öelda oma film," rääkis Madis. Nii tekkis ta silme ette ka pilt oma vanaisast.

Raamatud on üleüldse Madise elus suurt rolli mänginud. Väiksena meeldis talle alati, kui keegi talle raamatut ette luges ja ka siis, kui külalised tulid, palus Madis neil endale lugeda. Raamat "Timbu-Limbu õukond ja lumemöldrid" oli Madisel täiesti pähe kulunud, nii et kui ta viieaastaselt selle lasteaeda kaasa võttis ja seda peast ette luges, arvasid teised, et ta oskab juba lugeda. Raamatute lugemine rahustas ka muidu tihtipeale ülemeeliku Madise maha ja aeg-ajalt luges ta raamatuid ka taskulambiga teki all. Seevastu matemaatika ja muud reaalained Madisele ei meeldinud.

Kui Madis sündis, ütlesid aga arstid ta kohta, et see ei ole mitte laps, vaid meessoost loode. Madis sündis umbes kaks kuud enne tähtaega ja kaalus siis 1,3 kilogrammi. Pooleaastaselt oli ta aga juba kasvult peaaegu teistele lastele järele jõudnud. "Alguses oli ta niisugune pisikene, et vaatasime, et siin ei ole vanniga midagi teha ja tõime ühe kausikese ja seal sees pesime teda," meenutas Aimi.

Toimetaja: Victoria Maripuu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: