"Ma olen emana väga õnnelik ja tänulik selle uhke tiitli eest. See on super," märkis Katre Zirel saates "Hommik Anuga".

Katre Zireli vanem tütar, lastekirurgia arst-resident Laura Zirel rääkis, et tavaliselt hakkab nende peres emadepäev juba päev varem ja nad lähevad õe Getteriga, kes õpib Arte gümnaasiumi 11. klassis, ratastega sõitma ning korjavad põllu pealt nurmenukke ja meelespeasid.

"Tavaliselt ema teeb sellise näo, et ta ei saa aru, miks me ratastega sõitma läheme. Aga ma arvan, et ta teab ja see on saanud meie traditsiooniks. Garaažis aitab isa meil tavaliselt need kimpu panna, siis me nad sinna garaaži jätame ja järgmisel päeval hommikul viime need emale," lisas Laura Zirel.

Empaatiavõime ja käsitööoskus

Getteri sõnul on tema ema parim selles, et ta on kogu aeg nii optimistlik. "Ta oskab alati meisse lootust süstida, kui meil on sellised rasked ajad." Laura on alati imetlenud oma ema empaatiavõimet ja lahkust teiste inimeste suhtes.

"Ta paneb ennast alati tagaplaanile. Ta tahab alati, et teised oleksid õnnelikud ja ta töötab selle nimel. Ta tõesti on maailma parim ema," sõnas Laura, kes on viimasel ajal tähele pannud, et ta üritab teha samu sööke, mida ta ema.

"Näiteks hakklihakaste kartulitega. Ma ei ole seda kunagi osanud, aga ükskord ma jälgisin kõrvalt, kuidas ta seda teeb ja proovisin kodus järele. Tuli täitsa välja." Getteri sõnul on nende ema jällegi väga hea ka käsitöös.

"Kodus on tema heegeldatud laualinad ja isegi kardinad on tal heegeldatud. Kõikidele väikestele sugulastele on ta kudunud ka tekikesed ja kõik saavad jõuludeks tema kootud sokid," kirjeldas Getter.

Lapsed kasvanud ise

Katre abikaasa, uroloogina töötav Ülo märkis, et nende pere lapsed on pigem ise kasvanud. "Me ei ole kumbki võtnud eesmärgiks oma täidetud või täitmata unistusi laste peal välja elada. Kui Laura hakkas omale gümnaasiumi lõpus eriala valima, siis keegi ei sundinud teda meditsiini õppima, kuigi perekonnas on traditsioon olemas."

Laura kinnitas, et ei ema ega isa ei ole teda meditsiini õppima sundinud, aga nad on olnud talle eeskujud. Getter jällegi usub, et ta on perekonna must lammas, sest tema ei plaani meditsiini õppima minna, sest talle ei istu see. "Mul närv ei pea vastu sellise tööga." Pigem huvitab teda psühholoogia.

Katre Zirel sekundeeris abikaasale ja nentis, et nad ei ole oma lapsi eraldi kasvatanud, küll aga hakkab kõik kodust ja sellest, milline sa ise vanemana oled – millised on sinu mõtted, väljaöeldud sõnad, teod ning see, kas teod ja mõtted on samasugused.

"Kui see nii on, siis ühel hetkel võtavad selle omaks ja see saabki nende tegelikkuseks. Ei ole vaja pingutada, minna hulluks ja mõelda selle peale, et nad oleksid tohutult edukad. See on palju olulisem, et nad saavad olla nii nagu nad on ja meie peame võtma neid nii nagu nad on."

Ülo lisas, et see on neil sisseharjutatud mõtteviis, et tuleb olla töökas, aus, teisi mitte taga rääkida, intrigeerida ning austada teisi enda kõrval. "Nendest käitumisreeglitest oleme kodus kogu aeg juhindunud. See ongi see kasvatus minu arust."

Katre sõnul on neil oluline peres asjad selgeks rääkida. "Kui on paha tuju, või kui sa oled eksinud, siis tuleb ka lapse käest andeks paluda. Tuleb ka julgeda vabandust paluda. Kui lapsed saavad sinust aru, miks oled käitunud moel või teisel, ja seletad oma seisukoha lahti, siis nad mõistavad ja annavad andeks."

Ülo märkis, et see on õnn, et nad on ühe eriala esindajad ja teavad, mis ümberringi toimub. "Ma olen teda nõus ka kuulama." Katre sõnul käib see selliselt, et Ülo teeb ristsõnu või loeb lehte ning ei ütle midagi, aga tema muudkui räägib. "Inimene räägib end tühjaks ja siis on kõik jälle hästi."