"Ööülikooli" esimene lektor Mihhail Lotman kinnitas, et tema arvates on selliseid mitteformaalsed õppimisvõimalused väga olulised. "Mul on kahju, et viimasel ajal pole mind "Ööülikooli" enam kutsutud, sest selle eriolukorra valguses oleks just väga hea rääkida inimestega, ise õppida ja anda oma teadmisi edasi."

"Ma ei nimeta end kunagi targaks inimeseks," rõhutas Lotman ja lisas, et kui keegi räägib targast inimesest, siis hakkab ta ringi vaatama, keda silmas peetakse. "Ma üldse ei arva, et inimene läheb vananedes targamaks."

Jaan Tootseni arvates on "Ööülikooli" fenomen sellest, et saatesse tulevad rääkima targad inimesed, kuid toimetaja ei ole nii tark. "Tõenäoliselt see minu enda sisemine lollus ja janu selle järgi, et tahad veel teada, ma arvan, et see on lõputu," sõnas ta ja tõdes, et nende eesmärk oli juba algusaegadel teha ajakirjandust, kuid igavikulise mõõtmega. "Neid saateid võiks vabalt kuulata 10 või 20 aasta pärast."

Jüri Muttika oli esimese "Ööülikooli" helirežissöör ning püsis saatesarja juures kolm saadet. "Naljakas on see, et "Ööülikoolil" on ka nähtamatu osa ehk publik, kuhu mind ikka alati kutsutakse, aga olen sinna jõudnud 20 aasta jooksul vaid ühe korra."