JÄÄLIND

Silmapaistvalt värvikireva välimusega kalakuningat polegi nii lihtne märgata. Väike, umbes varblasesuurune lind on ettevaatlik ja pigem peitub, kui näeb inimest. Kuningkaluriks või kalurite kuningaks ei hüüta jäälindu asjata. (Ta toitub enamasti pisikestest kaladest ja napsab vahel veest ka mõne selgrootu.) Meisterkalamees istub jõe kohale ulatuval oksal, sööstab vette ja enne veel, kui noka vahele püütud kala üllatusest toibuda jõuab, on jäälind oma saagiga tagasi oksal. Stopper näitab kalapüügi kiiruseks kõigest sekundi või paar. Jäälindude pulmarituaali kuulub etteaste, kus isaslind pakub emasele oma püütud kala. Parem, kui kala on ikka korralik. Ta peab pruudile tõestama, et on väärt kalamees, kes suudab järglastele osavalt maitsvat nokaesist hankida. Jäälinde saame aidata, kui hoiame veekogud puhtad ja looduslikud. Kauningkalurite elu läheb hästi, kui jõgesid ei kuivendata ja kaldaid kaevamisega ei lõhuta.

Fotod: Aare Vain, Alar Viidu, Angelika Neemelaik, Endel Pendin, Kristjan Noormets, Peeter Anijalg, Uno Rull.

KULDNOKK

Kuldnokka on läbi aegade peetud Eestis üheks kevadekuulutajaks, sest saabub meile rändelt juba märtsis või isegi veebruaris. Aga kas teadsite, et pehme ja sooja talvega jäävad neist mõned Eestisse talvituma?
 
Tema kuldkollase noka ja metalse läikega sulestiku järgi tunnete pulmarüüs kuldnoka hästi ära. Oma uhkele välimusele vastavalt on see lind parajalt seltskondlik ja uudishimulik. Võite neid märgata murulappidel tegutsemas suurtes salkades või parvedes. Pole ka ime, kui ühe suure puu õõnsused või puule paigaldatud pesakastid hõivab väike kogukond kuldnokki. Ja nii pesitseb sellel puul lähestikku mitu kuldnokaperekonda - justkui kortermajas.
 
Kuldnokk on meie laululindudest üks kiirematest lendajatest, ta saavutab tippkiiruseks lausa 75 km/h. Kuid kiirusearmastuse kõrval on kuldnokal varuks ka vaat et papagoi oskused. Ta on suurepärane helide ja häälte jäljendaja. Niisiis pole haruldane kuulda kana kombel kaagutavat, kassi moodi näuguvat või (ukse kriiksumist ja hobuse hirnatusi) matkivat kevadekuulutajat - kuldnokka.

Fotod: Aare Vain, Iris Pook, Imbi Tihemets, Angelika Neemelaik, Ülo Veldre, Janeelika Kaur, Eliise Ra Tõemäe, Mairut Marmor, Marika Kööbi.

SOOKURG

Öeldakse, et kured lähevad - kurjad ilmad. Kuigi ta meilt oma kaaslastega sügisel Põhja-Aafrikasse lendab, on rändur kevadel märtsis-aprillis jälle tagasi, et pidada pesitsushooaja avalöögiks maha üks vahva pulmatantsupidu. Ega täpselt teagi, kas isane sookurg tantsib ja etendab vaatemängu emasele või teeb sama kaaslase südame võitmiseks ka emaslind. Raske öelda, sest isane ja emane sookurg on äravahetamiseni sarnased, emaslind on vaid pisut väiksem.

Sookurge võib näha tegutsemas põldudel-niitudel, rabades ja näiteks järvede lähistel. Pesa teeb lind kuivale mättale maapinnale, näiteks mõnele soolaigule. Sobivate toidupalade nimekiri on sookurel pikk - seal leidub nii taimset kui ka loomset toitu, marjadest ja seemnetest pisinäriliste ja madudeni. Kõige haavatavam on täiskasvanud sookurg juulis, kuid ta kaotab oluliste hoosulgede vahetumise tõttu lennuvõime, aga seda teavad ka linnud ise, ning peidavad end sel ajal sügavale sohu. 

Kui neid tegelasi jälle kluugutamas kuuled, siis tead - nemad ongi need vahvad hallid kured, kes kevadel uhket tantsu löövad.

Fotod: Priit Tammjärv, Oliver Koitmaa, Tiit Jürisson, Andrus Lei, Gunnar Baum, Andres Almre, Piret Meisner, Nils-Edvard Tennmann, Sandra Merivälja, Andres Killing.

Klipid panid kokku: graafik Rene Kelomees, helindas Erkko-Sten Voor, toimetasid Kristo Elias, Sander Loite, Laura-Liisa Veiler, Ester Urbala. Aitäh loodusheli.ee ja Madis Karu.