Keskkonnakuu toob ETV2 palju vaatamist väärt filme

Maikuu on Eesti rahvusringhäälingus keskkonnakuu, mille jooksul jõuab ETV2 ekraanile mitmeid olulisi filme.
05.05 kell 21.30 "Meemaa"
Ljubomir Stefanovi ja Tamara Kotevska filmis rühib mahajäetud Makedoonia külas Hatidze mööda nõlva üles, et vaadata, kuidas läheb tema kaljude vahel elavatel mesilastel, kellega tegeledes ei kasuta ta kaitsevahendeid, vaid tasast lauluüminat. Kodus on tal samuti mõned tarud ja voodihaige ema. Vahel käib ta linnas oma toodangut müümas.
Ühel päeval sätib rändav pere end naabermajja ja Hatidze vaikuse kuningriik asendub mootorimürina, seitsme lapse kilgete ja 150 lehma ammumisega. Sellest hoolimata suhtub ta uutesse naabritesse sõbralikult ja ei hoia midagi endale - ei mesindust puudutavaid saladusi ega oma erilist brändit. Aga peagi langetab rändpere patriarh Hussein otsuseid, mis võivad Hatidze senisele elukorraldusele igaveseks lõpu teha.
Mark Soosaare sõnul on selle filmi tegelased ehk need, kes on maailma alles jäänud pärast III maailmasõda.
07.05 kell 20.05 "Kliimamuutus – faktid"
Pärast enneolematult kuumi aastaid uurib Sir David Attenborough kliimamuutuse teaduslikke fakte ja otsib selle üleilmse ohu vastu võimalikke lahendusi. Intervjuud juhtivate teadlastega avavad viimase aja äärmusliku ilma, katastroofiliste tormide ja põlengute põhjused ning kliimamuutuse mõju nii inimkonna kui ka loodusmaailma tulevikule.

12.05 kell 21.30 "Viimane valge"
Märtsis 2018 suri viimane isasloom teravmokk- ehk valge-ninasarvikute põhjapoolsest alamliigist. Tema nimi oli Sudan ja ta elas maa peal 42 aastat. Floor van der Meuleni debüütfilm jutustab tema viimastest eluaastatest, mida ta ei veetnud üksi. Sestpeale, kui ta jäi viimaseks, saatis teda relvastatud ihukaitse, turistid seisid järjekorras, et end temaga koos pildistada, ajakirjanikud tormasid Keeniasse, et jutustada tema lugu ja praegugi otsivad teadlased võimalust alamliigi taastamiseks.

14.05 kell 20.05 "Lageraie - Euroopa hääbuvad metsad"
Rumeenia Karpaatides laiuvad Euroopa viimased ürgmetsad ning kuigi rahvuspark on ametlikult kaitstud, langeb seegi ebaseaduslikult mootorsae ohvriks. Nälg puidu järele on jätnud jälje ka metsarikastesse Skandinaavia riikidesse, sest majandus nõuab oma osa. Kuid miks näib Brüssel tundvat rohkem muret Amazonase kui Euroopa enda viimaste laante vastu?

19.05 kell 21.30 "Loomade söömine"
Režissöör Christopher Quinni film "Loomade söömine" räägib tööstusliku loomakasvatuse lõpust. Filmi kaasprodutsentideks on Natalie Portman ja Jonathan Safran Foer ning tegu ongi Foeri samanimelise palju kiidusõnu pälvinud raamatu ekraniseeringuga. Film algab lihtsa küsimusega - kust tulevad munad, piimatooted ja liha? Järgnevad intervjuud erinevate tootjatega, kes on oma loomakasvatuse metoodikas juurte juurde tagasi pöördunud ja keeranud selja viimastel aastakümnetel levinud hiidfarmide süsteemile, mis on reostanud keskkonda, seadnud ohtu meie tervise ja mille tõttu me kõik oleme kaassüüdlased loomade ebainimlikus kohtlemises. Sellelt pinnalt maalib film pildi tulevikust, kus traditsiooniline loomakasvatus pole kauge mineviku kaja, vaid tee tulevikku.
21.05 kell 20.05 "Antropotseen: inimese ajajärk"
Kuna inimese mõju maakerale muutub üha määravamaks, on hakatud praegust aega nimetama ka antropotseeniks ehk inimese ajastuks. Jennifer Baichwali, Nicholas de Pencieri ja Edward Burtynsky dokumentaalfilm viib vaataja 20 riiki kuuel mandril, otsides eriti muljetavaldavaid märke inimese pöördumatust ümberkujundustööst oma koduplaneedil. Film on viimane triloogiast, kuhu kuuluvad veel "Tööstuslikud maastikud" (2006) ja "Vesimärk"(2013).
26.05 kell 21.30 "Megapõlengud. Globaalse ohu uurimine"
Juba rohkem kui kümmekond aastat on seninägematud hiigelpõlengud laastanud meie planeeti - igal aastal hävib 350 miljonit hektarit metsa. Ühendriikides kestab põlengute periood kaks kuud kauem kui eelmise inimpõlve ajal ning põlenud pindala kolmekordistub igal aastal. Suurimaid metsatulekahjusid, mida nimetatakse megapõlenguteks, ei suuda ohjeldada ei vilunud kustutajad ega tipptehnika. Need ründavad inimasulaid, hävitavad kodusid ja nõuavad inimelusid. Filmi rahvusvaheline uurimismeeskond otsib põhjusi, miks meie metsad põlevad. Teadlased lähtuvad seisukohast, et põlengud on loodusprotsess, mis läbi aegade on aidanud meie ökosüsteemil püsima jääda, seetõttu peame leidma uusi lahendusi ja tulevikus õppima elama koos põlengutega. Filmi autorid Cosima Dannoritzer ja Nicolas Koutsikas käsitlevad oma loomingus loodushoiu probleeme ning nende töö on pälvinud rahvusvahelist tunnustust.
28.05 kell 20.05 "Seeme - rääkimata lugu"
Film jälgib kirglikke seemnevardjaid, kes kaitsevad inimkonna 12 000 aasta vanust pärandit. Amazonase metsik botaanikauurija Joe Simcox, lõbus "Seemne-Noa" Will Bonsall ja lootusrikas India naine Suman annavad seemnete loole rikkuse ja sügavuse ning kaunis makrofotograafia ja animatsioon toovad pakilise toidumitmekesisuse teema ajalooliselt ja kultuuriliselt tabavalt esile.
Toimetaja: Kerttu Kaldoja