Näiteks kirjutatakse teoses "Lenin Zürichis", kuidas Lenin üritas Šveitsi töölisi veenda selles, et seal on revolutsiooniline olukord ning töörahvast piinatakse ja näljutatakse. Kumbki nendest väidetest ei vastanud aga tõele, vaid oli kõigest umbluu ajamine. Lenin tahtis sellega aga inimesi sütitada ja valitsuse vastu mässama õhutada. "Inimene, kes usub oma aferisti võimetesse, ta ju paneb ka teised inimesed uskuma ennast," ütles Hvostov saates "Hommik Anuga".

Ühtlasi oli Lenin ka väga hea kõnepidaja. "Kui ta läks rahvahulkade ette kõnelema, siis ta leidis need õiged sõnad ja õige tooni. Ta nagu aimas ära, mida publik tahab kuulda ja siis rääkis seda," rääkis Hvostov.

Oma elu lõpu poole oli Lenin väga haige ja nägi piltidel välja kui inimvare. Juba siis hakati tast looma mingisugust sümbolkuju. "Ta oli selles mõttes juba justkui elust lahkunud, kuna elusast inimesest hakati looma pühakut. See Lenini legend pandi tegelikult juba tema enda eluajal, siis kui ta sellesse enam sekkuda ei saanud, üldjoontes kirja," ütles Hvostov. Lenin ise ei olnud aga väidetavalt isikukultuse pooldaja.

"Tema geniaalsus seisnes ka selles, et kui ta tajus, et on õige moment saabunud, et hüpata nii-öelda hobuse selga ja hakata kappama ja Venemaad ümber tegema, siis ta täiesti eksimatult tabas selle momendi ära ja tegi seda," ütles Hvostov. Kui Lenin poleks nii teinud, oleks Hvostovi sõnul teinud seda keegi teine, näiteks Lev Trotski.

"Me võime teda [Leninit] raevukalt vihata ja raevukalt teda eitada, aga paraku see maailm, kus me elame, on suuresti tema loodud," nentis Hvostov.