Testimiseks paigaldati tuppa mitmed kaameraga varustatud andurid – nii põrandale, lakke kui ka riiulisse. Seejärel tehti kaminasse tuli ja pandi siibrid liiga varakult kinni. Kolmveerand tundi hiljem selgus katsest, et andurite aktiveerumise ajaline erinevus oli pool tundi. Varem rakendusid need andurid, mis kõrgemal asusid.

Lühiajaline vingugaasis viibimine inimesele ohtlik ei ole. Sõltuvalt inimesest on mõju erinev, näiteks võib hakata pea valutama. Küll aga kujutab endast ohtu pikaajaline vingugaasi sissehingamine. "Kui selles viibida tunde, siis kahjuks inimene jääbki magama," ütles teadusteatri Kvark teadustoimetaja Juhan Koppel.

Paljudes majapidamistes ei ole aga vingugaasi andurit paigaldatud. "Kui me võtame kõik need majapidamised, kus vinguandur võiks olla – ehk siis sellised kodud, kus on olemas kaminad, ahjud, gaasikatlad, kõik sellised asjad, mis võivad vingugaasi tekitada – siis sellistes kodudes ainult natuke rohkem kui 40 protsendil on vingugaasi andur olemas," ütles G4S kommunikatsioonijuht Reimo Raja.

Eriti kehv on olukord suvilates ja maakodudes. Kuna inimesed külastavad neid kohti harva, arvatakse ekslikult, et seal ei ole kuigi suurt tuleohtu. "Kui sul on suvilas elekter olemas, siis kindlasti on sul seal ka tuleoht olemas," ütles Raja.