Henrik Roonemaa: inimene võiks hoomata, kus see kraam on, mis ta netti on pannud
Geenius.ee kaasasutaja Henrik Roonemaa tõdes, et tegelikult on digiprügi kui sellise defineerimine üksjagu keeruline, kuid digikoristuspäeva üks peamisi väärtusi on see, et hoomaks, kus see kogu kraam on, mis ta internetti on pannud.
Ta selgitas, et üks tema suuri vaenlasi on vestlusprogrammide logid. "Kui ma vaatan näiteks oma Facebook Messengeri ajalugu, siis seal on 10 aasta jagu vestlusi. Minul neid tegelikult vaja ei ole. Mina ei lähe neid elu sees lugema ega leia sealt midagi üles. Aga neid on vaja Facebookil, sest ta tahab sealt robotitega midagi minu kohta otsida ja võib-olla seal mingeid algoritme katsetada. See on küll prügi."
"See on Selline tarbetu sodi, mis vedeleb. Ega ta ruumi ei võta, aga ta privaatsuse mõttes mingil hetkel ohtlik. Mida saab ära kustutada, võiks ära kustutada, aga ma üleliia palju selle pärast ei muretseks."
Privaatsus ongi siin põhiküsimus, sest Roonemaa sõnul võtavad kirjad ise vähe ruumi – paar gigabaiti –, isegi kui seal küljes on manused. "Kui me tahame, et tänavatel hakkaksid sõitma isesõitvad autod, siis ainuüksi üks isejuhtiv auto genereerib tõenäoliselt 10–15 terabaiti päevas. See on suurusjärgu võrra rohkem," selgitas ta.
Statistikast – gigahitti "Despacito" on veebis kuulatud praeguseks kuus miljardit korda. Selleks on kulunud sama palju elektrit kui Tšaadil, Guinea-Bissaul, Somaalial, Sierra Leonel ja Kesk-Aafrika vabariigil ühes aastas kokku.
Roonemaa sõnul tuleb võtta kõige digitaalset elu paratamatu osana. "Eriti praegu, kui sa vaatad numbreid, kui palju internetikasutus on üles läinud. Ma ei usu, et keegi jätab Youtube'i video vaatamata vm. See on igapäevane paratamatus, millega me peame õppima elama," tõdes ta.
"Me peame vaatama, et me saame taastuvenergia peale. Kui me tahame energiat kokku hoida, siis jah. Aga käia ringi ja öelda inimestele, et ärge saatke kirju või et lapsed ei tohi vanaemaga videokõnesid teha, sest Tšaad tahab ka elektrit kulutada -- 21. sajandil päris nii ei ole," lisas Roonemaa.
Ta sõnastas ka digikoristuse põhilise väärtuse – et inimene haldaks vähemalt oma peas, kus see on kraam on, mis ta netti on pannud. "Mis tingimustes ta on, kui turvaliselt see on ja kas see kõik peab seal olema. Kas kõik su vanad failid peavad seal olema. Kas 13 hooaega mingit teleseriaali, mida sa oled juba neli korda vaadanud, peab seal olema?"
Toimetaja: Merit Maarits