Võisteldakse oskuses liikuda sirgjoones võimalikult kaugele ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Leivo Sepp.

Spordiürituste puudumine eriolukorra tõttu annab erinevaid ideid virtuaalsete jõukatsumiste tekkimiseks. Ühena neist on praegu käimas esimesed Eesti meistrivõistlused sirgjoonejooksus, kus tähtis pole raja läbimise kiirus, vaid oskus liikuda otsejoones võimalikult kaugele.

Sirgjoonejooksu korraldaja Olle Rõuk tõdes, et kuna eriolukord on tekitanud sportlastel suure janu võistlemise järgele, siis on mitmesugused virtuaalvõistlused hea võimalus veidigi võistluspinget kogeda.

"Praegusel kodusistumise ajal võivad küll kõik trenni teha niipalju kui kulub selliseid takistusi ei ole, aga kuna võistlusi ei ole, siis väljundit ei ole ja asi kipub üksluiseks, siis sellised võistlused annavad argipäeva natukenegi vaheldust," ütles Rõuk.

Sirgjoonejooksu idee on väga lihtne: GPSi või kaardi toel tuleb ilma liikumist soodustavate abivahenditeta mööda sirgjoont jõuda stardikohast võimalikult kaugele. Joonest võib mõlemale poole kõrvale kalduda maksimaalselt 100 meetrit. Kui esmapilgul ei tundu väljakutse olevat väga keeruline, siis kaardil rada planeerides saab selgeks, et päris asustamata alasid on Eestis üllatavalt vähe.

"Lisaks asustusele saavad probleemiks ka jõed ja sood ja muud sellised asjad, kust praegusel aastaajal on päris ebamugav läbi minna," tõdes Olle Rõuk, kes eeloleval nädalavahtusel plaanib ete võtta maratonidistantsi jagu sirgjoones liikumist.

Esimesed otsejooksjad on oma joonelpüsimise oskusi juba testinud. Kadri Kuurmanni laupäeval Eesti esimeseks tipptulemuseks jäädvustatud peaaegu 8kilomeetrise lõigu ületas pühapäeval Aet Kiisla. Narvast startides jõudis Kiisla mööda raudtee äärt joostes Sinimäele, tekitades kaardile üle 18kilomeetrise sirglõigu.

Sügiseseks kuue päeva jooksuks valmistuva Aet Kiisla sõnul on sirgjoonejooks ultrasportlastele hea võimalus seda oma treeningutega siduda ja boonusena uusi kohti avastada.

"Ma ilmselt oleks täna läinud trenni tegema Narva-Jõesuu randa, aga see mis ma täna leidsin oli väga äge rada ja mul ei tekkinud ühtegi korda sellist kohta, kust kas oleks raske mingist kohast üle saada, või liiga porine või liiga risune või liiga kivine. Ta oli täies ulatuses joostav ja ma lähen kindlasti sinna tagasi," ütles Kiisla pärast pühapäevast jooksu.

Sarnaselt Aet Kiislaga startis pühapäeva hommikul ka Leivo Sepp. Finišisse jõudis ta aga alles esmaspäeval, läbides 22 tunniga koguni 101 kilomeetrit.

Sirgjoonejooksu meistrivõistlustel võib liikuda üksi või kahekesi. Oma rajaplaneerimise ja selle realiseerimise oskuse võivad kõik soovijad proovile panna pühapäevani. Jooksu korraldaja Olle Rõuk lubas tabelisse lisada kõik talle saadetud tulemused pikkusest hoolimata.

 

 

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: