Kui loomaaed oleks avatud, saaksid külastajad linnutiigil näha tavatut vaatepilti. Isane ristpart, uhke tumepunane kühm nokal, jalutab koos väikeluigega. Nii ristparte kui väikeluiki on tiigil viis ja nii võiksid mõlemad leida endale paariliseks liigikaaslase, kuid millegipärast on linnud paari moodustanud.

"Lindude puhul seda juhtub jah, aga meil ei ole sellist asja küll varem täheldatud, et luik ja part kokku saavad. Meil on haned omavahel leidnud üksteist ja must- ja valge toonekurg võivad ka näiteks täiesti kokku saada," kirjeldas Inari Leiman Tallinna loomaaiast.

Paljudel liikidel on praegu pulmaperiood ja nii on vaja võidelda teiste liigikaaslatega, et kaitsta oma pesitsusterritooriumi. Seetõttu näeb ka isane ristpart nädal pärast kaaslase leidmist Leinmani sõnul pisut räsitud välja.

"Isasel tuleb ikkagi ju oma väljavalitut kaitsta ja kuna tema väljavalitu on suur, siis on tal ka suured konkurendid," selgitas Leiman. "Iseenesest on täitsa huvitav vaadata, mis neist saab, sest eelmine nädal oli tõeline õidepuhkenud armastus nende vahel. Nad olid mõlemad õhinal."

Nii ristpart kui väikeluik on oma liigikaaslaste seas ühed vanemad, ritspartide puhul pole sugude vahekord teada, aga luikede seas on emaseid rohkem.

"Sellepärast ka selline vajadus isase järele, kes talle tähelepanu pööraks, sõltumata sellest, et see isane nii väike on," ütles Leiman.

Päris paljud linnud moodustavad paari kogu eluks, aga see ei tähenda seda, et kui üks paarilistest hukkub või ära kaob, et siis uut kaaslast ei leita. Üldlevinud teadmine on, et luiged jäävad oma väljavalitud kaaslasega kokku elu lõpuni.

"See on selline romantiline muinasjutt, et kui üks paarilistest hukkub, siis teine ka tapab ennast ära. See ikka päris elus nii ei käi," tõdes Leiman.

Loomaaia rahvas jälgib huviga, kas ristpardi ja väikeluige õrnad tunded elavad üle suve üle ja mine tea, äkki jätkuvad veel järgmiselgi aastal.