Burdasid on Luigase ostnud juba 1980ndatest aastatest. "Burda on Lääne-Saksa ajakiri ja meie siin Nõukogude liidus kunagi ju kujutasime ette, et läänemaailmas on pudrumäed ja piimajoad," rääkis Luigas "Terevisioonis".

Nii võiski ajakirjas aeg-ajalt näha asju, millest tolleaegses Eestis ei oleks osanud unistadagi. "Kuskil 80ndate aastate Burdas on reklaam köögist ja seal on nõudepesumasin. Mul kukkus katus pealt ära selle peale," meenutas Luigas.

Burda maksis aga palju – 15 rubla, mistõttu Luigas ajakirja iga kuu ei ostnud. Kui aga ostmiseks läks, jälgis ta, et ajakirjas oleks võimalikult palju põnevaid lõikeid. "Mina ostsin Burda nii, et ma tegin selle lõikelehe nagu seletuskirja lahti. Mul sellest pildist oli ükstakama," rääkis Luigas.

Burda lõigete põhjal valminud riided andsid võimaluse teistest eristuda. "Selge on see, et meie mõistes olid Burdad oma ajast ees. Kui mina viiendas klassis hakkasin käsitöös õmblust õppima, siis meie õmbelesime põlle, öösärki ja õppisime, kuidas voodipesu paigata," meenutas Luigas. "Aga järsku sa olid ka nagu naine ja sa võisid endale lubada väga paljusid asju. Kõike, mida sa siit Burdast tahtsid, sa said õmmelda."

Burdad kõnetavad Luigast ka praegu. Viimati ostis ta selle ajakirja veebruaris. "See kõnetab alati ja eriti praegusel kriisiajal, kui sa järsku saad aru, et sa hoiad ennast vee peal sellega, kui sa midagi oskad. See ei pea olema ainult õmblemine. Sa võid ju aiandusega ka teha, sa võid teha puutööd – peaasi et sa teed midagi ja midagi lood, sest tegelikult looming päästab maailma," rääkis Luigas.

ETV näitab laupäeviti kell 21.20 Burda ajakirjast rääkivat sarja "Aenne Burda – moemaailma ärigeenius".