Hermaküla tõdes, et ta on justkui sattunud mõnesse välismaisesse teleproduktsioonistuudiosse. "Nagu "Aktuaalse kaamera" stuudiosse oleks sattunud."

Stuudio helimees, kellega Hermakülal oli kontaktivabas konverentsisaalis otsekontakt, asus ise samal ajal Haapsalus. Valgustaja oli Hermakülaga aga ühenduses Kalamajast.

Eesti meeste püsti pandud virtuaalkohtumiste terviklahendus on märtsikuu algusest toiminud nii nagu koroona-ajal kohustuslik – lähikontaktita. See tähendab, et kõik töötajad juhendasid Hermaküla eemalt. Konverentsil osalejad olid samuti ühenduses videopildi kaudu.

"Infotehnoloogilised lahendused, mida me oleme ühendanud, ei ole selleks puhuks leiutatud. See, mis on uudne, on see, et erinevad lahendused on pandud koos toimima, et need on tõepoolest äratanud ka rahvusvahelist tähelepanu. Käivad läbirääkimised Microsoftiga, et tema virtuaalareene suudaksime veelgi suuremaks ehitada," rääkis Kontaktivaba Kultuurikatel projekti eestvedaja Lehari Kaustel.

Varsti on taolisi konverentse tehtud juba kümmekond. "Esimene oli selline, kus osales aktiivsete pealtvaatajatena 8000 inimest, kellel oli samuti võimalus esitada küsimusi ja olla aktiivselt konverentsil kaasas, tol hetkel oli ekraanil korraga neli kõnelejat, kes seal vestlusringis olid ja oma materjale esitasid," lisas Kaustel.

Säärased lahendused koguvad kiiresti populaarsust. Nii pole vaja esinejatel broneerida lennukipileteid ega hotellikohti, isegi kui koroona neid ka võimaldaks. Eestlaste moodsat lahendust on kasutanud juba ka president Kersti Kaljulaid.

"Meie meeskonda kuulub hulk tehnikuid ja enne, kui inimene tuleb eetrisse, me vaatame, et tal oleks kena taustavalgus, me teeme testi, harjutuse ja läbimängu ning siis saame me selle kaadri selliselt paika, et inimene oma kodusel taustal näeks vahva välja ja maailmal oleks tema vestlust tore kuulata ning vaadata," selgitas Kaustel.