Keraamik Georg Bogatkin rääkis tütrega neli aastat vaid vene keeles
Keraamik Georg Bogatkin kasvas üles kakskeelses perekonnas, kus räägiti nii eesti kui ka vene keelt. Mõlemat keelt kasutas ta ka enda laste kasvatamisel ja soovitab seda võimaluse korral ka teistel teha.
"Isa oli mul venelane ja ema oli eestlane ja meie peres räägiti kahte keelt. Mina olin tõeline natsionalist ja keeldusin nelja-aastaseks saamiseni vene keelt rääkimast. Vend oli minu ja isa vahel tõlgiks – ma rääkisin isaga eesti keeles ja vend tõlkis vene keelde," rääkis Bogatkin Vikerraadio saates "Käbi ei kuku...".
Nelja-aastaselt hakkas ta aga siiski ka ise vene keelt rääkima. "Kui me läksime isale rongijaama vastu, siis kõik palusid: "No ütle vähemalt "Здравствуй, папа!"" Legend räägib sedasi, et ma läksin isale vastu, ütlesin "Здравствуй, папа!" ja hakkasin vene keeles rääkima," meenutas Bogatkin.
Ta lisas ka, et nägi kunagi filmi, kus väikese lapsega räägiti kolmes erinevas keeles ja laps seetõttu need keeled ka väga hästi omandas. Bogatkin otsustas siis, et kui ta kunagi isaks saab, siis proovib ta ka ise last mitmekeelses keskkonnas kasvatada.
Seetõttu rääkiski ta oma keeleteadlasest tütre Mari Uuskülaga üle nelja aasta ainult vene keeles. Muu suhtlus toimus kodus eesti keeles, kuid tütre poole pöördus ta alati vene keeles.
"Ma ei mäleta, et see oleks segadust tekitanud. Vastupidi, ma tundsin, et see on osa minu identiteedist ja tunnen seda siiani. Ma arvan, et see on aidanud mul hilisemas elus ka teisi keeli omandada," rääkis Uusküla, kes on õppinud nii eesti, vene, inglise, ungari, itaalia, soome, tšehhi, prantsuse, hispaania kui ka ladina keelt.
"Isa ja ema on mõlemad oma keelekasutuse poolest olnud hästi korrektsed. Ma ei ole kunagi kuulnud, et vanemad ropendaksid, vannuksid või kasutaksid slängi," kirjeldas Uusküla vanemate keelekasutust.
Toimetaja: Victoria Maripuu