Eesti Maaülikooli teaduri ja haneseire koordinaatori Ivar Ojaste sõnul tehakse haneseiret Eestis alates üheksakümnendatest iga kolme aasta järel. Hallhanede arvukus on Ojaste kinnitusel Eestis kahanenud, kuid on ka liike, kellel läheb hästi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Näiteks rabahane arvukus on suurenenud võrreldes 20 aasta taguse seisuga pea 160 protsenti, aga suur-laukhanel on see suurenemise protsent juba 500 ja natuke peale," rääkis Ojaste.

Haneliste hulka kuuluvate valgepõsk-laglede puhul on aga märgata, et nad on hakanud Madalmaades asuvatelt talvitusaladelt lahkuma hiljem ja võivad jätta rändepeatuse Eestis isegi vahele ja liikuda otse edasi pesitsusaladele.

"See tähendab võib-olla mõnevõrra väiksemat koormust meie põllumeestele, kuna kõik haned ei pruugi enam Eestis ka peatuda, kuid see on liigiti väga varieeruv. Need seireandmed aitavadki meil paremini mõista, kuidas see mehhanism pikaajaliselt toimib," ütles Ojaste.

Ojaste lisas, et vabatahtlike vaatlejate abi on piisava hulga vaatluste tegemiseks väga oluline. Haneseiret tehakse aprillis kahel ja mais ühel korral.