Muusik Jaanus Nõgisto: perekond on samasugune asi nagu rokkbänd ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Sten Teppan

Muusik Jaanus Nõgisto sõnul peab perekonnas olema inimestevaheline keemia ja seda ei saa jõuga peale suruda.

"Perekond on samasugune asi nagu rokkbänd, seal peab olema teatud külgetõmme, seal peab olema teatud keemia ja kui see toimib, siis ta toimib. Kui seda ei ole, siis vägisi seda luua ei saa," rääkis Jaanus Vikerraadio saates "Käbi ei kuku...". Kui tekivad mingid lahkhelid, peavad inimesed suutma need ise ära lahendada ja sellest on ta lähtunud ka oma nelja lapse kasvatamisel.

Oma lastes näeb Jaanus ka väga palju iseennast – sealhulgas nii häid kui ka halbu jooni.

"Ma seda neile ei ütle, aga ma tunnen ära teatud iseloomujooni ja ka teatud selliseid halbasid harjumusi, nagu näiteks laiskus," ütles Jaanus. "Ma olen ise tegelikult väga laisk inimene. Kui mul ei ole teatud eesmärki, kui mul ei ole tulemas kontserti, telefilmi vms, siis ma tegelikult olen võrdlemisi laisk loom ja ma näen seda ka oma laste puhul."

Kui tal aga siiski mingi eesmärk on, pühendub ta sellele jäägitult ja sedasi teevad ka ta lapsed. Näiteks lõpetas Jaanuse tütar Roosi Natali balletikooli. "Balletikool oli ikka üks tõsiselt raske teekond, mille ma ise endale valisin. Eks neid hetki oli ikka väga palju, kus ma mõtlesin, et miks ma teen seda, ma ei jaksa seda teha. Mis mõttega ma päevas 12 tundi tantsin, kuhu ma sellega jõuan – ma võin ju valida mingi hoopis lihtsama teekonna," rääkis Roosi.

Lisaks tantsule on Roosi elus olnud olulisel kohal ka muusika. See on olnud osa kasvamise keskkonnast ja kasvuprotsessist. "Autos muusika kuulamise hetked on mul nii sügaval südames. See on üks esimesi mälestusi, mis mul muusikast kui sellisest üldse on. Mäletan, me kuulasime Sheryl Crowd ja AC/DC-d. Need kaks plaati olid meil autos ja kui me Hiiumaal mööda metsateed sõitsime, meil olid aknad lahti, soe suvekuul käib ja me laulame kõiki sõnu kaasa – seal tekib mingi teistsugune energiatasand," meenutas Roosi.

Roosi ja Jaanus on koos ka ühe loo kirjutanud. "8. klassi loovtöö oli kirjutada Tallinna balletikoolile hümn. Siis võttis meie pereema projektijuhi positsiooni – koos Roosiga nad kirjutasid teksti ja koos minuga me kirjutasime meloodia," rääkis Jaanus. Lugu osutus aga liiga keeruliseks ja praegu seda balletikoolis siiski ei laulda.

Toimetaja: Victoria Maripuu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: