Vikerraadio e-etteütluse võistlusele laekus 7529 teksti ({{contentCtrl.commentsTotal}})

E-etteütlus
E-etteütlus Autor/allikas: ERR / Kairit Leibold

Reedel toimus 13. korda Vikerraadio e-etteütluse võistlus. Poole tunni jooksul jõudis toimetuseni 7529 etteütlust, mis on e-etteütluse ajaloo teine tulemus. Täiesti korrektseid tekste saadeti 102.

Kõige kiiremini ja korrektsemalt kirjutasid Vikerraadio kodulehel etteütluse Allan Kaldoja (üldvõitja, täiskasvanute kategooria), Kristin Pintson (õpilaste kategooria), Eduard Vanamölder (muu emakeelega kategooria), Brita Kaasik (filoloogide kategooria) ja Riita-Ilona Märka (välismaal elavate eestlaste kategooria), parim nutiseadmega kirjutaja on Riina Tobias (võitis samas kategoorias ka 2017. ja 2018. aastal). Korrektseid etteütlusi jõudis Vikerraadio toimetusse 104, palju oli ka 1-2 veaga tekste.

Ka tänavu pakuti osalemisvõimalust vaegkuuljatele. Kui raadiokuulajateni jõudis etteütlus Vikerraadio toimetaja Kaja Kärneri loetuna, siis vaegkuuljad said ERR.ee portaalis video vahendusel etteütluse teksti lugeda "Aktuaalse kaamera" toimetaja Janet Õunapuu huultelt. Vaegkuuljate kategooria võitja on Pille Ruul.

Etteütluse meeskonda kuulunud Merilin Aruvee kommenteeris töid vaadates: "Peamiselt kirjutati valesti sõna "privilegeeritudki", selle asemel kirjutati "priviligeeritud", kokku kiputi kirjutama "otsa pidi", mis oli vaja jätta lahku, sest sõnale "ots" eelnes täiend "mõnda". Hoolimata sellest, et pidasime teksti üsna keeruliseks, ei käinud see osalejatel üle jõu – täiesti korrektseid tekste saadeti rekordiliselt 104."

Etteütluse meeskonna liige ja tänavuses teksti põhiautor Joosep Susi rõõmustas töid vaadates, et peaaegu võrdselt valiti viimases lauses nii luulet kui ka proosat. "Teatud südamepakitsusega lugesime õigeks mõlemad variandid," lisaks ta.

Etteütluse tulemuste leheküljel saab oma e-posti aadressi sisestades enda etteütluse tellida. Lehel on üleval ka helifail ja korrektne tekst koos paralleelvõimalustega. Etteütluse käigus tekkinud küsimusi saab reedel kell 13-16 täpsustada ka keelenõuande telefonil 631 3731.

2020. aasta e-etteütluse korrektne kirjapilt:

Mõnda otsa pidi kurioosselgi kombel võttis Asutav Kogu Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse vastu selsamal 1920. aastal, kui sündis Jaan Kross, pärastine Tartu ülikooli õigusteaduskonda immatrikuleeritu.

Ehkki Kross on üle ilma tuntud baroksete ajalooteemaliste epopöadega, leidub vaevalt maarjamaalast, kes poleks lugenud, kuidas asutakse teele küll õhupallide ja dirižaablitega, küll bi-, mono-, aero- ja hüdroplaanidega, et avastada jalatäitki maad südame ja mõtte tarvis.

Paistab, et Kross kui eesti kirjanduse Eiffeli torn mõtles ühtepuhku eestlaste vastuokssele ja vahest privilegeeritudki asendile ajalooraamatus. Sestap, sajand pärast kaht ajaloolis-kultuurilist verstaposti, pidagem miljonirahvana omaenda seadusesõnaks lugeda eesti luulet!

Paralleelvõimalused:

Eesti Vabariigi / Eesti vabariigi
Asutav Kogu / asutav kogu
selsamal / selsamal,
Tartu Ülikooli / Tartu ülikooli
esimene / 1. / I põhiseadus
bi-, mono-, aero- ja hüdroplaanidega / "bi-, mono-, aero- ja hüdroplaanidega"
baroksete ajalooteemaliste / baroksete, ajalooteemaliste
eesti kirjanduse / Eesti kirjanduse luulet / proosat on mõlemad õiged
eesti / Eesti
Sestap, sajand pärast kaht ajaloolis-kultuurilist verstaposti, pidagem / Sestap – sajand pärast kaht ajaloolis-kultuurilist verstaposti – pidagem / Sestap sajand pärast kaht ajaloolis-kultuurilist verstaposti pidagem

Viimase lause lõpus võib hüüumärgi asemel olla ka punkt. Kontrollsüsteem oli leebe üleliigsete reavahetuste, tühikute ning erinevate jutumärgivormide suhtes.

2020. aasta e-etteütluse teksti koostasid:

Joosep Susi, Tartu ülikooli eesti kirjanduse doktorant ja Tallinna ülikooli kirjandusõpetuse külalislektor,
Peeter Päll, Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja,
Merilin Aruvee, TLÜ emakeeledidaktika lektor,
Maire Raadik, Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja,
Triin Toome-Hosman, Rocca al Mare kooli Vodja individuaalõppekeskuse eesti keele ja kirjanduse õpetaja,
Sirli Zupping, haridus- ja teadusministeeriumi eesti keele nõunik

Algselt ühekordse projektina mõeldud e-etteütlus toimus juba 13. korda, sellest on saanud traditsioon ja üks emakeelepäeva oodatumaid sündmusi. Algselt pidi e-etteütlus toimuma emakeelepäeva eel, 13. märtsil, kuid riigis kehtestatud eriolukorra tõttu lükkus see 3. aprillile, mis on ühtlasi ka Vikerraadio sünnipäev.

Toimetaja: Kerttu Kaldoja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: