Kas kirjutasid õigesti? E-etteütluse korrektne kirjapilt
3. aprillil toimus 13. korda Vikerraadio e-etteütlus. Raadiokuulajateni jõudis etteütlus Vikerraadio toimetaja Kaja Kärneri loetuna ning vaegkuuljad said portaalis ERR.ee video vahendusel etteütluse teksti lugeda "Aktuaalse kaamera" toimetaja Janet Õunapuu huultelt. Kontrolli, kas kirjutasid õigesti.
2020. aasta e-etteütluse korrektne kirjapilt:
Mõnda otsa pidi kurioosselgi kombel võttis Asutav Kogu Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse vastu selsamal 1920. aastal, kui sündis Jaan Kross, pärastine Tartu ülikooli õigusteaduskonda immatrikuleeritu.
Ehkki Kross on üle ilma tuntud baroksete ajalooteemaliste epopöadega, leidub vaevalt maarjamaalast, kes poleks lugenud, kuidas asutakse teele küll õhupallide ja dirižaablitega, küll bi-, mono-, aero- ja hüdroplaanidega, et avastada jalatäitki maad südame ja mõtte tarvis.
Paistab, et Kross kui eesti kirjanduse Eiffeli torn mõtles ühtepuhku eestlaste vastuokssele ja vahest privilegeeritudki asendile ajalooraamatus.
Sestap, sajand pärast kaht ajaloolis-kultuurilist verstaposti, pidagem miljonirahvana omaenda seadusesõnaks lugeda eesti luulet!
Paralleelvõimalused:
Eesti Vabariigi / Eesti vabariigi
Asutav Kogu / asutav kogu
selsamal / selsamal,
Tartu Ülikooli / Tartu ülikooli
esimene / 1. / I põhiseadus
bi-, mono-, aero- ja hüdroplaanidega / "bi-, mono-, aero- ja hüdroplaanidega"
baroksete ajalooteemaliste / baroksete, ajalooteemaliste
eesti kirjanduse / Eesti kirjanduse
luulet / proosat on mõlemad õiged
eesti / Eesti
Sestap, sajand pärast kaht ajaloolis-kultuurilist verstaposti, pidagem / Sestap – sajand pärast kaht ajaloolis-kultuurilist verstaposti – pidagem / Sestap sajand pärast kaht ajaloolis-kultuurilist verstaposti pidagem
Viimase lause lõpus võib hüüumärgi asemel olla ka punkt.
Kontrollsüsteem oli leebe üleliigsete reavahetuste, tühikute ning erinevate jutumärgivormide suhtes.
2020. aasta e-etteütluse teksti koostasid:
Joosep Susi, Tartu ülikooli eesti kirjanduse doktorant ja Tallinna ülikooli kirjandusõpetuse külalislektor,
Peeter Päll, Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja,
Merilin Aruvee, TLÜ emakeeledidaktika lektor,
Maire Raadik, Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja,
Triin Toome-Hosman, Rocca al Mare Kooli Vodja individuaalõppekeskuse eesti keele ja kirjanduse õpetaja,
Sirli Zupping, haridus- ja teadusministeeriumi eesti keele nõunik.
Toimetaja: Kerttu Kaldoja