Iris Koort kinnitas, et viimased andmed Euroopa toiduohutusameti uuringutest pole näidanud, et toidu kaudu oleks võimalik nakatuda koroonaviirusesse. "Samas on olemas vastuoluline teadmine selle kaudu, et pindade kaudu haigus ikkagi nakkab," sõnas ta ja mainis, et poodi minnes peaks kõige pealt mõtlema sellele, kes poodi läheb. "Praegu riskigrupid ehk vanemaealised, riskirühmad ja ägedat respiratoorset haigust põdevad inimesed ei tohiks poodi minna."

Samuti rõhutas perearst, et poeskäigu peaks ette planeerima, et see kulgeks võimalikult kiiresti. "Sellega väldiksid inimesed pikalt riiulite vahel jalutamist ja katsumist, sest igast katsumisest jääb jälg," mainis ta, lisades, et on teada, kuidas iga toodet, mis me poest koju toome, on varem katsunud vähemalt kümne inimese käsi. "Poes peaks kindlasti hoiduma ka mobiiltelefoni kasutamist."

Kui seni on soovitatud inimestel käia poes korduvkasutatava poekotiga, siis koroonaviiruse valguses on perearsti sõnul mõistlik kasutada just ühekordseid paberkotte. "Korduvkasutatav kott on kindlasti rohkem saastunud, kui te just ei kavatse seda iga kord kodus ära pesta," ütles ta ja mainis, et kui poekott toetada näiteks köögipinnale, tasub see pind pärast üle pesta. "Kott on puutunud poes erinevate pindade vastu ja võib eeldada, et see on saastunud."

Erinevatest pakentidest rääkides tõi Koort välja, et näiteks papp- ja paberpindadel püsib viirus 24 tundi. "Seetõttu võib näiteks pudruhelbepaki jätta ööpäevaks poekotiga esikusse, sest selle ajaga peaks bakterid olema hävinenud," lisas ta ja tõdes, et samas on variant valada helbed ka teise anumasse, visata pakend minema ja pesta käed puhtaks.

Erinevate kile- ja plastikpakendite puhul on see aeg tema sõnul aga pikem, küündides kuni kolme ööpäevani. "Näiteks mahlapaki võiks küll kuuma vee ja seebiga pärast poes käimist puhtaks pesta," tõdes ta ja lisas, et näiteks lahtiseid puu- ja juurvilju võiks pesta 20 sekundit vee ja seebiga kraani all. "Pärast seda muidugi korralikult ära loputada."