Koroonaviirusega nakatunud ajakirjanik: tekib küsimus, et mis saab
Äripäeva ajakirjanik Kristel Härma on üks 369 inimesest, kellel on Eestis testitud koroonaviirus COVID-19. Härma rääkis oma tervisest ning tõdes, et suurimat segadust tekitab see, kaua ta koroonakarantiinis olema peab.
Härma ütles, et tema puhul on haigus väga pikalt kulgenud. "Hästi pikalt on olnud juba väike palavik ja nüüd on ka kopsus kergelt raske tunne. Eilsest hakati igaks juhuks kopsupõletikku ravima," kirjeldas Härma oma hetkeolukorda Raadio 2 saates "Hommik!".
Härma hakkas koroonaviirust kahtlustama siis, kui kuulis, et viibis ühes ruumis inimesega, kellel diagnoositi koroonaviirus. Selleks hetkeks olid Härmal olnud mitu päeva nõrgad sümptomid. "Siis kohe lõid häirekellad kõlama, ma sain aru, et ma olen tundnud ennast nagu ma hakkaks haigeks jääma," ütles Härma, et tal olid nohu, väsimus ja väike palavik.
Kuigi terviseamet ei pidanud vajalikuks, et koroonaviiruse kandjaga ühes ruumis viibinud inimesed koju jäävad, ütles Härma sisetunne, et see on vajalik. "Kuna mu ema on arst ja ma puutusin temaga hetkeks kokku, ütles ta, et ei saa enne tööle minna, kui mina annan negatiivse testi," ütles Härma, et kutsus endale seejärel kiirabi.
Härma meenutas, et testi tehes polnud tal palavikku ja tegi seda pigem ema rahustuseks. "Testi vastuse tulemise päeval tundsin ma ennast täitsa okeilt," ütles Härma, et tegelikult tunneb ennast ka praegu normaalselt, lihtsalt tal on pidev madal palavik.
Härma lisas, et kuigi koroonaviirusega seostatakse tihti köha, siis temal pole seda siiani tekkinud, pigem vaevavad teda väikesed köhatused.
Esimese nädala lõpuks tundis Härma kopsus rasket tunnet, keha läbisid külmavärinad ja ajas iiveldama. "Ilmselt need kaks nädalat on aeg, kus on näha, kas asi on tõsine või mitte. Mulle teeb muret, et palavik ei läinud ka pärast kaht nädalat ära. Minu puhul tegeletakse nii-öelda tüsistustega," ütles Härma, et viirusest on tal tekkinud põletik ilmselt kopsus.
Härma lisas, et raskemaid päevi on tal olnud vaid üksikud. "Aga ma ennast täiesti-täiesti tervena ei tunne, sest mul on väike palavik," kirjeldas ta oma seisundit.
Ebaselge tulevik
Härma lisas, et kuigi oli alguses kontaktis ka terviseametiga, siis praegu puudub igasugune omavaheline suhtlus. "Nad ei suhtle minuga. Nad helistasid mulle järgmisel hommikul pärast testi andmist ja andsid teada, et test on positiivne," meenutas Härma, et tal kästi pikaks ajaks koju jääda, kuni ta annab kaks negatiivset testi.
Praegu on aga selge, et koroonaviiruse kandjatele enam järelteste ei tehta, mistõttu on Härma ebakindel, millal ta teiste sekka võib minna. "Tekib küsimus, et mis saab," tunnistas Härma.
Inimene loetakse praeguse korra kohaselt terveks, kui sümptomite algusest on möödas vähemalt 14 päeva, 48 tundi ei ole olnud palavikku ja 24 tundi ei ole olnud muid ägedaid sümptomeid.
"Ma ei julgeks seda uskuda. Eks see ole üks sõnum, mis on kogu olukorra pealt tekkinud, et sa pead ise olema ettevaatlikum kui see, mis sulle öeldakse," rääkis Härma, kes usub, et peaks pärast sümptomite lõppu veel vähemalt nädala kodus püsima.
"Kust me saame tegelikult selle kindluse, et me seda edasi ei anna. See on natuke hirmutav," tunnistas Härma, kes tahab olla täiesti kindel, et ei nakata teisi.
Härma ütles, et kõik inimesed, kes on haigusenähtudega kodus, peaksid leidma kellegi, kellele oma seisundist pidevalt märku anda. "Kui sa ikkagi üksi kodus kannatad, siis kes teab, mis võib juhtuda. Tuleb leida keegi, kellega arutada, olla hästi kannatlik, puhata, juua teed ja ennast jälgida," soovitas ta. "Kodus püsimine on kõige olulisem," rõhutas Härma.
Toimetaja: Rutt Ernits