Aarma sõnul on tema tööde puhul tegemist abstraktsionismiga. "Kreeka Pantheoni tuleb vaadata eemalt. Sidney oopermaja täpselt samuti eemalt." Ühes pildis on tema sõnul umbes 88 ja 89 000 pistet.

"Võib ette kujutada, kui palju aega on järele mõelda pildi valiku põhjuste üle. Kui see kuulub seeriasse, mis riigis ma olen käinud, siis tulevad need kõik asjad ette. Igast riigist on mul fotoalbumid ka olemas, aga tuu põle tuu nagu öeldakse," märkis Aarma.

Tikkimisega on August tegelenud juba 40 aastat. Ta alustas seda 30-aastase mehena, et mõtteid palgatöölt eemale saada. Töid on tal selle ajaga kogunenud ligi 160 tükki. Kuna poolikuid töid ei näita August mitte kunagi mitte kellelegi, siis ei näinud ka "Ringvaade" teda tikkimas.

"Ega eesmärk ei ole arv. Eesmärk on rahuldus, mis saad, kui sa selle valmis saad. Lillekesed, roosikesed jm mind ei kutsu," tunnistas Aarma.

40 aastat tikkimist ei ole Augusti jaoks tegelikult töö. Tema nime võib leida hoopis Eesti majanduse biograafilisest leksikonist. Aastaid õpetas ta Tallinna tehnikaülikoolis tudengitele majandusmatemaatikat.

"Ma olin õppejõud ja õppejõu töö on sama täpne nagu tikkimine, sest seal sa ei saa ka väljuda etteantud õppeprogrammist. Sa ei saa hakata teist korda sama loengut pidama. Sa pead jälgima, kaugel sa oled." Ta tunnistas, et on tikkimise puhul ka paar korda mööda pannud ja pidanud töö seepärast üles harutama. "Siis küll kirjud ja vannud."

Aarma sõnul ta üle 200 piste korraga teha ei tahagi. "Siis hakkab kuklapoolelt juba paistma rutiinsus. Aga hobi, kus sind keegi ei kantselda ega sunni midagi tegema, ei tohi minna rutiinseks."

Augusti vend oli näitleja ja saatejuht Jüri Aarma. Tema isa oli aga filosoof Gunnar Aarma. Kui isa tegeles stressileevendamiseks puutööga, siis Augusti jaoks on tikkimisel sama mõju.

"See hobi ei luba halbu mõtteid mõelda. Halbu mõtteid ei tohigi mõelda, sest isa seisukoha järgi iga halb mõte, sõna, tegu tuleb autorile viie kuuendiku osas tagasi. Ainult üks kuuendik jõuab objektile, kellele see suunatud on," tõdes ta.

Kõige enam on ta ühel pildil kasutanud 79 eri värvi tikkimisniiti, kõige vähem kahte värvi – valget ja musta. "See ei olegi tikkimine, see on maalimine. Ainult et vahend ei ole pintsel ja nõel, vaid erinevad niidid."

Oma kõige õnnestunumaks tööks peab ta Raffaeli "Sixtuse madonnat", sest seal on näha kõik näoilmed. Oma "Mona Lisat" ta aga näiteks väga heaks ei pea. "Selle tahaks ümber teha."

Ta tunnistas, et ei ole viimased 40 aastat igavust tundnud, sest kogu aeg on tal mõni töö ootel.