Maailma parimad rallimehed hoiavad end tippvormis spetsiaalse trenni, alpimaja ja jooga abil
Rallisõitjad peavad tipus püsimiseks hoidma head sportlikku vormi ja vaimu virgena. "Ringvaade" vaatas Kuldar Siku abil üle maailma suurimad nimed.
Elfyn Evans, Toyota, praegu üldarvestuses ralli liider
Et kuumas Mehhiko kliimas paremini kohaneda, otsustas 31-aastane britt ülikoolis trenažööri peal rattaga sõitmiseks tõmmata selga võistluskombinesooni. Lisaks magas ta alpimajas, et olla valmis Mehhiko kiiruskatseteks, mis sõidetakse kohati 2700 meetri kõrgusel merepinnast.
Thierry Neuville, Hyundai, praegu üldarvestuses teine
Teeb spetsiifilisi harjutusi, istudes näiteks autoistmel ja hoides rooli, mille küljes on raskused. Sellega tugevdab selga ja sõrmi, et roolist kinni hoida. Selja treenimine on eriti oluline nii piloodile kui ka kaardilugejale, sest on juhtumeid, kus rallisõitjate seljad murduvad keset sõitu - ilma avariita. Reaktsiooni harjutab Neuville ka tennisepalle püüdes. Nägemist ja reaktsiooni harjutab spetsiaalsete tuledest seinaga, kus peab juhuslikult süttivaid tulukesi tabama.
Sebastian Ogier, Toyota
Noorpõlves hauakaeva abina töötanud Ogier veetis suurema osa oma lapsepõlvest mäesuuskadel ja sellega tegeleb ta siiani. Pole ka ime, sest kiiruse tunnetus, pidamise leidmine, koordinatsioon, külglibisemine ja selle kontrollimine ning füüsiline pingutus on eeldused olemaks maailma parim rallisõitja. Paha ei tee ka mägironimine, millega samuti rallisõitjatele üliolulist vastupidavust testida.
Ott Tänak, Hyundai
Ott ei ole otseselt oma meelistreeningust rääkinud. Aga võõras ei ole talle jooga, muidugi ka jõusaal. Omanimelises filmis nähti teda poksimas. Kõik rallisõitjad räägivadki tihti vastupidavusest, kusjuures üle treenida ja musklisse minna ei tohigi, sest autodel, millel on isegi kleepsud kaalutud, on iga lisakilo oluline. Ja vastupidavus on oluline, sest on arvutatud, et ühe kolmepäevase ralliga kaotavad sõitjad 14 000 kalorit.
Teemu Suninen, M-Sport
Muidugi treenib Teemu keha, aga tema on rääkinud ka vaimust ja stressist, mida kihutamine piloodile tekitab. Näiteks kandis ta kord Soomes testil mõõdikut, mis näitas, et treeningu esimesel pooltunnil lõi tema süda kohati 164 lööki minutis. Kui ärevus langes, hakkas ka süda rahulikumalt lööma - järgmise neljatunnise treeningu ajal jäid südamelöögid keskmiselt 130 ringi. Tavainimese tavarütm on 60-80 lööki minutis.
Kalle Rovanperä, Toyota
Kui füüsilisest pool kõrvale jätta, siis Mehhiko ralliks leidis Rovanperä kavala nipi ja läks ralliautoga kardirajale kihutama. Mehhikos on üheksa katset, mille pikkus on vähem kui kolm kilomeetrit ja kurvidega pusimist palju.
Toimetaja: Kerttu Kaldoja