Kõrvade liigutamine
Rudimentaalne oskus, mida vanasti võis vaja minna, aga enam mitte. Paljud imetajad oskavad seda. Ühe uuringu järgi suudab 22% kogu maailma elanikkonnast üht oma kõrva üles-alla liigutada. 18% suudab seda teha mõlema kõrvaga.

Keelega küünarnuki puudutamine
Seda suudab keskmiselt üks inimene sajast. 75% inimestest, kes asjast esimest korda kuulevad, proovivad seda kohe järele. Guinnessi rekordiraamatu koostajad saavad väidetavalt päevas viis kirja inimestelt, kes arvavad, et nad on maailmas esimesed, kes suudavad oma keelega küünarnukki puudutada. 

Keel rulli või vertikaalselt viltu  
Keele rullipanek on dominantne omadus, mida osad tänu geneerikale suudavad ja teised mitte. Samas on uuringud näidanud, et paindlikkus sõltub ka keele pikkusest ja lihastoonusest ning isegi keskkonnast. Näiteks India päritolu inimesed omavad eriti suure tõenäosusega paindlikku keelt. Teadlased usuvad, et selle taga on nende emakeele omapärad ehk see, kuidas nad räägivad. 

Keelega nina puudutamine
Seda suudab teha vaid keskmiselt 10% kogu elanikkonnast. Inglise keeles on sellel isegi oma nimi - Gorlin sign ehk Gorlini märk. 

Sõrmusesõrme lukustamine
Kui paned pika peetri kokku murtuna vastu lauda - kas suudad laualt tõsta teisi sõrmi? 

Pöidla kõverdamine vastu käsivart 

Väikese sõrme panek vastu peopesa

Ühe kulmu kergitamine
Võime tõsta üht kulmu sõltub sellest, kui hästi suudad sa oma näolihaseid kontrollida. Huvitaval kombel suudavad need inimesed, kes selle omadusega sünnivad, liigutada ilma suurema vaevata ka oma kõrvu. Teadlased usuvad, et meie eelkäijad suutsid oma kulmusid eraldi liigutada.

Iseenda kõdistamine
Kuna tegevust kontrollib aju, kes suudab end ette hoiatada, siis inimene lihtsalt ei üllatu ega tunne kõdi.