"Ilu ideaalid on ajast aega kõikunud ja volüüm on mõnel hetkel mõnes kultuuris olnud hinnas, aga me ei tea, kas see on olnud ilu raam või staatuse raam," tõdes Piret Puppart.

Raul Vaiksoo tõi näiteks vanimad leitud naisekujutised nagu Willendorfi Veenus. "Neil kõigil on rõhutatud puusi, tagumikku ja rindu, käed on imeväiksed," märkis arhitekt ja lisas, et ilmselt on tegemist staatuse küsimusega. Mainitud kujud pärinevad ajast 20 000 aastat enne Kristust. Samuti pole neil näha nägu.

Puppart jõudis Rooma valitsejate kaasadeni ja hellenismiajastu tähendusrikaste naisteni alates Kleopatrast. Moes olid purpurkangad. "Ühe sellise rüü jaoks tuli kaksteist tuhat tigu patta panna ja ära keeta, see oli hirmus kallis," seletas moeekspert.

"Nii palju, kui Kleopatrast teatakse, ta ei olnud eriti ilus, aga tema tugevuseks oli sarm," kommenteeris Vaiksoo. "Meie mõtleme, et tema soeng oli nagu Elizabeth Tayloril. Tegelikult oli tal krunn taha tõmmatud."

Raul Vaiksoo võrdles inimühiskonda loodusega, kus isasloomad on sageli uhked ja kaunid (paabulinnud, pardid jne). "Isastedred on ju värvilised ja uhked, aga meil on vastupidi, mehed on hallid, kui nad just ei tätoveeri end," rääkis Vaiksoo.

Vaiksoo tõi näiteid ka ilusatest inimestest: "Eile kohtusin kahe hea sõbra Emil Urbeli ja Hardi Volmeriga ja esitasin neile küsimuse, kes siis on ilusad inimesed ja kõik me kolmekesi tulime kohe sama nime peale: Els Himma. "Ta ei ole kunagi ühtegi lolli sõna öelnud, ta on täiesti šarmantne, ma ei tea kui vana ta on, ta on sada kakskümmend aastat vana, aga näeb välja nagu kahekümnene, mitte isegi näo poolest, aga olemuselt!"

Räägiti ka moe muutumisest, seksapiilsusest ja sarmist, vaadake kogu vestlust ja ilu näiteid videost.