Rakvere haiglas narkoosiõena töötavale kahe lapse emale Moonika Pillile on jooksmine heaks vahelduseks töörutiinile. "Kui Sa oled 24 tundi valves ära olnud, siis sa tahad lihtsalt ennast järgmisel päeval välja liigutama minna," ütles Pilli.

Moonika Pilli elu esimene ultrajooks veebruari lõpus Espoo sisehallis tõi talle Eesti rekordi 194,452 kilomeetrit ja hulgaliselt positiivseid emotsioone. "Öövalved haiglas on loonud põhja ja magamatus ei olnud probleem. Tegelikult oli see võistlus palju huvitavam, kui võiks tunduda: et on hästi rutiinne 390 meetrisel ringil 24 tundi tiirutada. Tegelikult oli väga põnev võistlus. Ja see emotsioon lõpetades oli nii mega, ma vist pole kunagi nutnud rõõmust eneseületuse üle."

Pärast edukalt kulgenud taastavaid kepikõnni-, suusa- ja ujumistreeninguid on sportlasel tekkinud soov minna järgmisel aastal püüdma Espoosse uut eneseületust. "Kui ma sinna läksin, siis ma olin jumala kindel, et ma teen seda asja ainult ühe korra, aga mingil päeval ma tabasin end juba mõttelt, et mida ma seal järgmisel aastal süüa tahaksin," muigas jooksja.

24 tunni ultrajooks oli Moonika Pillile veebruaris juba teine väljakutse. Kuu alguses osales ta Sloveenias taliujumise maailmameistrivõistlustel.

Tööl Moonika Pilli tegemiste üle juba väga ei imestata. "Natukene hulluks peetakse, aga minu puhul võib juba kõike oodata, küsitakse, mida järgmiseks teed." Küsimusele "Ja mida pere arvab?" vastas Moonika Pilli: "Nad on ka juba harjunud, et ema teeb selliseid asju, võtavad positiivselt ja elavad kaasa."