Tikerpuu tunnistas, et siiamaani on teadmata, kuidas ta klaveri juurde tegelikult sattus. "Perekonnas mul keegi muusikaga seotud absoluutselt ei ole. Kuidas ma seda pilli niimoodi mängima hakkasin? Seda ei tea keegi," rääkis ta.

"Igad jõulud, igad sünnipäevad istusin ma selle sama vana süntesaatori taga ja mängisin. Need olidki sellised laulud, mida mul vanavanaema kogu aeg laulis ja need mind saatsid," lisas Tikerpuu.

Ta pandi 7aastaselt Pärnusse muusikakooli, kus ta õppis klassikalist klaverit, mis talle tegelikult väga meele järele ei olnud. Kokku oli ta seal seitse aastat. "Minu klaveriõpetaja oli Imbi Haugas, kes hoidis mind kahe küünega klassikalise muusika juures kinni ja nägi minus kõva potentsiaali."

Tikerpuu märkis, et on ehk patt tõdeda, aga peale lühikese viisijupi ta klassikalisest muusikast, mida ta muusikakoolis õppis, midagi rohkem ei mäleta.

"Vaatasin end igapäevaselt peeglist ja mõtlesin, et see klaveri taga istumine mulle head ei tee ja sõprade suunitlusel läksin ujumistrenni. Ujumistrenni kõrvalt käisin muusikakoolis. Niimoodi need huvid vaheldusid. Ujumises hakkasid tulemused niivõrd hästi paranema, et jõudsin endaga kõrgele."

Trenni tegi ta kaks korda päevas. "Tulin õhtul pärast trenni koju, läksin üles korrusele ja mängisin klaverit."

Vaatamata sellele, et kogu pere oli tema ujumistrennide pärast isegi Pärnust Tallinna kolinud, hakkas ta muusikaga siiski uuesti tõsisemalt tegelema. "Selle ala juurde jõudmine läks läbi minu vanaema, kes leidis huvitava ja uue eriala nagu ikumumu. Lahtivõetuna on ta integreeritud kunst muusika ja multimeediaga."

Tikerpuu sõnul on tal muusikat tehes võimalik ära elada. Kuid tulevikuplaanid on tunduvalt suuremad. Ta alustab vaikselt produtsendikarjääri ja õige pea tuleb välja artistinimega DJ Fdf.