Karpovid polnud väga kindlad, kui palju nad mitu kuud tagasi lõppenud võtete jaoks õpitud viipekeele märkidest veel ise mäletavad. Stuudios tehtud viipekeelne vestlus tuli neil siiski välja ja oli viipekeele juhendaja Anne Seppingu sõnul ka täiesti arusaadav.

"Minu tegelane on sünnipäraselt kuulmispuudega ehk tuligi natuke tegeleda ettevalmistades sellega, kuidas see miimika žetikulatsioonile kaasa aitab," selgitas Sten Karpov.

"Meie eelis oli see, et kuna me oleme seal filmis mängupartnerid Steniga, siis meil oli tõepoolest eriline luksus, et meile võimaldati koduõpe, kus kaks imearmsat õpetajat tulid meile koju ja näitasid ette, kuidas viipekeel käib. Meie filmisime selle kõik üles ja püüdsime seda ettenäidatuna kuidagi omandada," selgitas Liis Karpov.

"Sten ja Liis olid väga head õpilased. Meil sai nende juures kodus ka väga palju nalja, kui me ühiselt viipeid õppisime ja selgitasime lahti, mis see viibe on ja kuidas võiks seda näidata," rääkis Sepping.

Sten Karpov tõdes, et tema hirm ei olnud pärast stsenaariumi lugemist see, kas ta omandab selle viipekeele, vaid pigem see, et kas nad leiavad õpetaja, kes on nõus selliseid vulgaarsusi neile õpetama.

Sepping märkis, et kõnekeeles on kindlasti rohkem sõnu kui viipekeeles, et väljendada tundeid ja sellega seonduvat. "Aga selle saab kehakeele ja miimikaga muuta veelgi soojemaks ning värvilisemaks."