"Ega ma täpselt ei teagi, millega võiks seda vabariigi aastapäeva vastuvõttu kutsutu seisukohalt võrrelda," tõdes Vahur Kersna ja lisas, et ühelt poolt on see muidugi pidu ja tähistamine. "Aga teiselt poolt kogu see stress, see on nagu lahingusse minek."

Vahur Kersna selgitas, et tema on 24. veebruari pidulikul vastuvõtul juba neljandat korda. "Esimest korda kutsus mind möödunud sajandil Lennart Meri pärast seda, kui ma olin teinud temaga mõned intervjuud ning ilmselt ta jäi nendega rahule," sõnas ta, kinnitades, et nüüd on ta kolmandat korda vastuvõtul aga nn järekäruna ehk abikaasa Liina Kersna saatjana. "Võib-olla nad mõtlesid, et me oleme nagu komplekt ning mina olen ka selles kuidagi osaline."

Sellest lähtuvalt tõdes ta, et avalikkuse jaoks on väga huvitav just see, kes on galale kutsutud inimeste saatjad. "Mis ala inimesed nad on ja millega tegelevad, me võiksime seda teada," mainis Kersna ja tõi välja, et taolised rituaalid nagu presidendi vastuvõtt on erinevaid inimühiskondi iseloomustanud aegade algusest peale. "Eriti praegusel ajal, kus me järjest rohkem nišistume, peab olema mingisugune üldrahvalik sündmus, kus me tõstame hetkeks pilgu oma tegemistelt ja vaatame, kes-kus me oleme, kuhu me oleme jõudnud ja mida me seal teeme."

"Mina olen täiesti kindel, et see, kui naisterahvas kannab mitmel vastuvõtul ühte ja sama kleiti, siis tänapäeval selle üle ei julgeta väga nuriseda, sest see on taaskasutus ja see on ju moes," nentis Liina Kersna ja mainis, et mitmed julged naised on seda ka teinud. "Näiteks Ene-Liis Semper on käinud mitmel korral ühe kleidiga, ja väga väärikalt."

Liina Kersna arvates on väga märgiline see, et president Kersti Kaljulaid on väga kõrgelt hinnanud nendes valdkondades tegutsevaid inimesi, mida ta ka oma kõnedes rõhutab. "Näiteks pole varasemalt olnud nii, et naiste varjupaikade töötajad istuvad endiste presidentide ja peaministritega kõrvuti, et nad lähevad kätlevad pärast presidente, see on väga jõuline presidendipoolne sõnum ühiskonnale, mis on oluline."