Laskmisinstruktor filmist "Kalašnikov": tegelikult on see propaganda ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: kuvatõmmis

"Ringvaate" otsestuudios oli kalašnikovide entusiast, laskmisinstruktor Martin Bahovski, kes rääkis filmist "Kalašnikov" ja pidi tõdema, et tegelikult on see propagandafilmiga ja märkis, et oli halb, et seal ei mainitud kordagi Hugo Schmeisserit, kes tegelikult tõi relvandusse automaadi loomiseks vajaliku põhimõttelise muutuse.

Bahovski ütles, et film oli iseenesest hästi tehtud. "Selles mõttes, et igav ei hakanud. Mul ei olnud kahju sellest ajast, mis mul täna hommikul kulus." Samas tõdes ta, et tegelikult oli tegemist propagandaga. Kui see oleks ainult ülistanud punaarmeed ja tolleaegset süsteemi, siis poleks see nii usutav.

"Hea propaganda on see, mis on usutav. NKVD oli seal paha, mainiti repressioone, kulakuks kuulutamist – aga see teebki selle usutavaks. Sa hakkadki mõtlema, et vaata mis nad kõik räägivad. Aga see, et seal kordagi Hugo Schmeisserit ei mainitud, see on kõik puhas nõukogude inimese looming. See oli nagu halvasti," tõdes ta.

Ta lisas, et samuti sai ta üht-teist uut teada Kalašnikovist kui inimesest ehk Mihhail Kalašnikovist. "Ega ma nii täpselt tema ajalugu varem ei teadnudki. Seal näidati tema inimlikku poolt – oma kaaslase leidmist, lapsepõlve jne. Seda on kõike tore teada."

Bahovski märkis, et filmis on väga palju näidatud ka kalašnikovi konstrueerimist ja Mihhaili eelnevat tegevust, kuidas ta sõja ajal üritas juba püstolkuulipildujat valmistada, mis küll konkursilt läbi ei saanud.

"Tavainimene mõtleb, et see, mis valangut laseb, ongi automaat. Tegelikult kuni II maailmasõjani ja selle lõpuni sellist relvaliiki nagu automaat ei olnud üleüldse olemas. Olid püstolkuulipildujad, kuulipildujad, vintpüssid ja püstolid," selgitas ta.

"Aga siis oli selline tegelane nagu Hugo Schmeisser, kes oli Wehrmachti relvakonstruktor. Ta hakkas enne II maailmasõda konstrueerima meie mõttes automaati, mis on nüüd iga riigi relvastuses," jätkas Bahovski.

Selle loogika seisnes tema sõnul selles, et tavaline kuulipilduja või vintpüssi padrun tehti lihtsalt lühemaks. "Tehti nõrk vintpüssi padrun, mis on hästi palju võimsam. See tõstis selle, mis oli enne püstolkuulipilduja kuni 100 m, selle efektiivsust umbes kuni 500 meetrini. Relv ja laskemoon olid endiselt kerged."

Põhimõttelise muudatuse tegigi Schmeisser oma relvaga Sturmgewehr 44, mis tuli sõja lõpupoole ka saksa relvastusse, lisas ta. 1945 viidi Schmeisser koos inseneride meeskonnaga Izhevskisse ja kahe aasta pärast tuli välja AK-47, mis on Bahovski sõnul väliselt üsna sarnane Schmeisseri relvale.

"Sisemiselt nad ei sarnane, aga see oli ka juba automaadi moodi. Pigem arvataksegi, et see Schmeisser arendas oma toodet Venemaal edasi. Aga Stalin ei saanud öelda, et "järjekordne Schmeisser Vene relvastuses". Noor kommunist Mihhail oli väga sobiv, kellele selle tegemine omistada," selgitas ta.

"Tundub, et see Hugo Schmeisser oli veel nii tähtis venelaste jaoks, et kui need ülejäänud insenerid lasti varem koju, siis teda hoiti veel pool aastat kinni, et see masstootmine saaks ilusti ratastele," lisas Bahovski.

Ta lisas, et kui kalašnikovi poleks, siis oleks maailm ikka sama õnnetu või õnnelik ning inimesed tapaksid siis teisi inimesi mõne muu relvaga.

"Kalašnikov" on kinodes alates reedest, 21. veebruarist.

Toimetaja: Merit Maarits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: