"Ma jõudsin äkki paar minutit voodis olla, kui tundsin sellist ahju sisseajamise lõhna ja see läks järjest tugevamaks," kirjeldas Sirli hommikut, mis ühelt tema naabrilt ka elu võttis. "Tegin ukse lahti ja vastu vaatas süsimust suits. Sealt ei olnud võimalik kuidagi pääseda," ütles ta.

Kui Sirli mõistis, et koridori kaudu välja ei pääse, hakkas ta erinevaid põgenemisplaane  mõtlema. "Ma ei saanud sellel hetkel endale paanikat või emotsioone lubada," kirjeldas ta.

Kiiresti sai selgeks, et esimesena tuleb päästa beebi, kes tol hetkel veel rahulikult magas. Õnneks märkas ema kardinaid, mille abil ta tütre turvahälliga teise korruse aknast alla lasi.

"Tõmbasin kardinast. Üks tuli ise puu küljest ära, teised tulid kardinapuuga alla. Ma lõikasin need sealt küljest ära, sõlmisin kokku ja sidusin hälli külge. Selleks ajaks olid kaks naabrimeest juba lühikese redeliga akna alla jõudnud," meenutas ema lapse päästmist.

Kui beebi aknast alla lastud, tuli loetud minutite jooksul korterist põgeneda ka emal. Kahjuks osutus akna alla veetud redel lühikeseks. "Ma lasin ennast rippu ja naabrimees, kes oli redelil, sai mu jalgadest kinni ja siis ma lasin ennast lahti," kirjeldas naine hetke.

Õnneks pääses Sirli vaid marrastustega. "Naabrimees, kes hoidis redelit, püüdis mu kinni, seega ma päris vastu maad ei sadanud," selgitas ta kergendustundega.

Põlengust päästetud beebi pidas aga õnnetusele hästi vastu. "Ta oli rahulik ja kiirabiautos naeratas töötajatele," selgitas ema ning lisas, et esimene nutukisa kostis alles vereproovi võtmise ajal. 

Korteriga aga nii hästi ei läinud - maha põles praktiliselt kõik. Õnneks jagub perel heatahtlikke sugulasi ja toetajaid, kes neile esmatähtsaid tarbeid - riideid ja mänguasju annetavad.

Kokkuvõttes oli ema ja tütre jaoks tegu õnneliku õnnetusega. Sirli paneb aga kõigile südamele, et töökohas toimuvates tuletõrjeõppustes tuleks alati osa võtta ning oma kodu tuleohutuks muuta. "Need on sekundid, mille jooksul te peate välja jõudma," selgitas ta pisar silmis.