Kaht karismaatilist suurkuju lahutas ajaloos 150 aastat. 1768. aastal sündinud Peter August Friedrich von Manteuffelit tuntakse kui surmapõlgavat leiutajat, ajastu dogmade purustajat ja kirjameest. 1920. aastal sündinud Jaan Kross on värvika ja keerulise saatusega mees, keda paljud peavad meie aja parimaks Eesti kirjanikuks. Vähesed on seda kuulnud, kuid põlvest-põlve antakse Krosside peres edasi legendi, et nende vaarisa on Peter Manteuffel.

Peter Manteuffel oli omast ajast nii ees, et juba kaasaegsed andsid talle tiitli "hull krahv". "Umbes viis põlvkonda tagasi see Ravila hull krahv Peter Manteuffel, kes oli tuntud külatüdrukute vaatajana, ühele oma toatüdrukule tegi tite. No mis iseenesest kuulus tema praktika juurde. Ja sealt siis mõned põlvkonnad edasi on tulnud ilmale Jaan Kross," selgitas legendi Jaan Krossi poeg Eerik-Niiles Kross.

Ehkki Manteuffel oli saksa soost, võib teda pidada eestikeelse ilukirjanduse üheks alusepanijaks. Kui mõned usuvad, et Manteuffel on tuntud rahvalaulu "Hiir hüppas, kass kargas, vana karu lõi trummi" autor, on fakt, et ta pani selle esimesena kirja. Ta kirjutas ka kaks eestikeelset juturaamatut, millest esimene "Aiawite peergo walgussel" oli eriti menukas.

Eesti isikuloo keskuse juhataja Fred Puss selgitas, et Eesti kultuuriloos on Manteuffel kõige olulisem omaaegsete talupojajuttude kirjapanemise pärast. "Ta oli üks üks esimesi eesti keeles kirjutavaid rahvakirjanikke," ütles Puss, et mehe teostest võttis eeskuju Kreutzwald ise.

Noore mehena käis Manteuffel Otto Wilhem Masinguga Euroopa turneel, kust tõi kaasa Austria lamburi tütre, kellega elas Ravilas vabaabielu ja sai kolm tütart. Krahvi armastus lihtsoost naiste vastu oli üldteada ja ta kirjutas neile ka hulga armastusluulet, mida on kirjeldatud elurõõmsa ja isegi himurana.

"Tema näoga lapsi pidi olema päris palju siin, kes ümber ümbruskonna ringi silkasid," ütles Ravila mõisa omanik Uno Silberg.

Hull krahv

Ainuüksi see, et 19. sajandi aadlimees elab vabaabielu lihtsa neiuga ja kirjutab eesti keeles rahvajutte, oli ennekuulmatu, aga hüüdnime "hull krahv" tõid Ravila mõisahärrale siiski eksperimendid. "Mis puudutab leiutamist, siis tema oli üks esimesi siinse piirkonna lendureid, kes ehitas koos toapoiss Jakopiga suure lennumasina," selgitas Silberg.

Lisaks ehitas krahv purjesaani ja sõitis sellega täiel hool vastu kiviseina, et näha kumb enne katki läheb, kas saan või sein. Ning katsetas väidetavalt enda peal ihunuhtlust, et teada täpselt, palju seda talupoegadele jagada.

"Peeter olevat siis seda käinud mõisatallis vaatamas, kuidas see asi käib ja lasknud endale anda paar korralikku hoopi. Ja siis pühkinud higi otsa eest ja öelnud, et minu mõisas viis hoopi ja mitte ühtegi rohkem ja seda ka ainult kõige hullemale kurjategijale," selgitas Eerik-Niiles Kross.

Lähedased suhted Jaan Krossi esiemaga

Hoolimata kohati eluohtlikest tempudest oli mõisnik 60-aastaselt veel vitaalses vormis, kui kohtus pärimuse järgi toona 23-aastase toatüdruku Anniga, kes on Krosside esiema. Kose kirikuraamatus seisab, et Ann Meäri sai 1828 vallaslapse, kes sai nimeks Mai.

"Tema sündis siis toatüdruku tütrena ja tema isa kohta ei ole kirikuraamatutes mingit märget, mis oli tol ajal tavaline, siis kui sündis vallaslapsena laps. Pärimus on, et see sündis Ravila krahvist Peter von Manteuffelist ja kas seda uskuda või mitte, seda on raske öelda, eks neid asju kindlasti juhtus," lausus Fred Puss.

Aasta pärast Mai sündi pühendas Manteuffel Annile luuletuse, mis on väga kõnekas:

Ei sa tulnud minu mõttest,
Ei mo süda jätnud sind.
Mina soov'sin kõik see ööse:
Armastaksid sina mind.

Lisaks väidab perelegend, et krahv hoidis vallaslapsel Mail silma peal. Samuti olevat Manteuffel jätnud teismelisele Maile väikese päranduse Kose kirikuõpetaja kätte ja selle raha eest olevat Eerik-Niiles Krossi vana-vana-vanaema käinud surmani pastoraadis kohvi joomas.

"Olevat olnud vanas eas väga ropu suuga - on selline jutt. Mis teeb muidugi nalja, sest ütleme ka Manteuffeli luuletused olid sageli küllaltki sellised, et võib-olla kõiki ei kannataks isegi tänapäeval trükkida," naeris Eerik-Niiles Kross oma esiema kirjeldades.

Kross uskus sugulust aadliga

Poja sõnul uskus Jaan Kross, et temas voolab killuke aadliverd. Ehkki nõukogude ajal üks kirjanik, kes oli niigi võimude valvsa pilgu all, sellise asjaga arusaadavalt ei hoobelnud, käis ta pojaga korduvalt Manteuffelite maadel ja viitas krahvile nii otse kui kaudselt oma loomingus.

"Kui tema raamatuid lugeda, siis see seisustevaheline konflikt, nende ületamine ja identiteediküsimused on talle ju üli-üliolulised, ta tegelikult ju väga paljuski sellest kirjutabki," arutles Eerik-Niiles Kross.

Ta usub, et paljuski just olustiku pool Krossi kuulsaimas teoses "Keisri hull" tugineb suurel määral kirjaniku kujutlusele Manteuffeli olustikust. Tegelikult kirjutas Kross "Keisri hullu" sisse ka tegelase, kelle nimi on Peter Manteuffel, aga paradoksaalsel kombel ei põhine see tema arvataval esiisal, vaid samanimelisel Ojasoo mõisnikul, kes on raamatus hoopis pealekaebaja rollis.

"Aga ta ei jõudnud kunagi minu meelest Manteuffelist kirjutamiseni, ta tegi mingeid märkmeid, ta mängis selle mõttega. Ta on seda öelnud, et ta oleks jube hea kirjanduslik materjal ja sobiks tema tegelaskujuks ülihästi," ütles Eerik-Niiles Kross.

Krosside tänane põlvkond möönab, et kõik need on kokkuvõttes ikkagi spekulatsioonid ja vaid naljatlemisi öeldakse, et Manteuffeli legendi kohta on üks kindel tõend. "See on kahtlane, kas see kirjamehe geen on üle tulnud, aga hullugeen on päris kindlasti üle tulnud," selgitas Eerik-Niiles Kross.

Nimelt räägiti Manteuffelist, et ta oli äkilise loomuga ja võis plahvatada, kui ta ei olnud hommikukohvi saanud. "Selle loo kohta minu ema armastas ütelda, et kui siin mingit tõestust vaja on, see on kindel tõestus, sest Jaan on täpselt samasugune," ütles Jaan Krossi poeg.

Jaan Krossile pühendatud erisaade, mida juhib Mart Juur, algab kell 22.05 ETV kanalil.