Verevähiga võitlust pidava Ristjani ema: ootused on suured, aga ei julge neid ka hellitada

Laupäeval, 15. veebruaril on rahvusvaheline vähihaigete laste toetamise päev. "Ringvaade" käis sel puhul lastehaiglas külas väikesel Ristjanil, kes peab võitlust verevähiga. Uue luuüdi siirdamise eel tõdes tema ema, et ootused on väga suured, aga nad ei julge neid ka hellitada ning elavad päev, minut ning sekund korraga.

Ristjanist sai Tallinna Lastehaigla onkoloogiaosakonna laps 2018. aasta detsembris.

"Me oleme juba aasta ja kaks kuud siin käinud lugematu arv kordi," rääkis "Ringvaatele" Ristjani ema Liina Soone. "Läbi oleme pidanud tegema keemiad, siirdamise ja nüüd uuesti siirdamisele."

Paari aasta tagustel fotodel tundub Ristjan veel täiesti terve poisina. Vähemalt ei anna karmist haigusest miski märku.

"Ta ei olnud väsinud, ei olnud kahvatu, ei olnud sinikaid. Mitte midagi sellist, millele oleks pidanud tähelepanu pöörama. Ta köhis ja viimane köhahoog kestis 12 tundi jutti, mille peale ma mõtlesin, et see ei ole normaalne." Ta võttis ühendust perearstiga.

"Kõigepealt võeti tavaline ninaproov, mille vastust me pidime ootama nädala aega. Nädala ajaga sai ta juba terveks, sai ka korra lasteaeda minna. Täpselt tund aega sai lasteaias olla, kuni telefon helises ja öeldi, et Ristjan nutab, sest ta kõht valutab."

Perearstilt tuli vastus, et Ristjani proov on korras. "Ma ütlesin, et ma ei ole nõus. Perearst küsis, et mis mõttes ei ole nõus. Ütlesin, et ma tahan vereproovi, kopsupilti või ükskõik, mida."

Vereproov tehtud, jõudis Liina Ristjaniga vaevu koju, kui helises telefon. Perearst käskis tal asjad pakkida ja nii ruttu kui võimalik pojaga Pärnu haigla EMO-sse sõita.

"Poiss istus mul kõrval. Tegin talle pai ja tundsin tal kaela peal kühmu. Mõtlesin, et issand, mis asi sul see seal on. Arst ütles mulle üle laua, et lümfisõlmed ja siis ma lõpuks küsisin, et milles probleem on, et mida te kahtlustate. Arst ütles, et tegu on leukeemiaga."

Ta lisas, et murdosa sekundi jooksul ta mõtles, et mis asi on leukeemia, kuni taipas, et tegemist on vähivormiga. "Sa istud seal, laps on segaduses, sa oled ise segaduses, hoiad oma emotsioone ja pisaraid tagasi."

Kiirabi tõi Liina ja Ristjani Tallinna lastehaiglasse. Järgmisel hommikul tuli raviarst koos lõpliku diagnoosiga – äge lümfoplastne T-rakuline kõrgriski leukeemia. Ristjan alustas keemiaraviga.

"Kahjuks sai suhteliselt kiiresti juba teada, et ta ei allu ravile ja T-rakuline leukeemia on üks visavaimaid vorme," tõdes Soone. Ühel hetkel tegid nad otsuse, et tuleb teha luuüdi siirdamine.

Doonori leidmine võttis aega üle pooleteise kuu. Ristjani jaoks võis iga kaotatud päev saada saatuslikuks. "Kõige rohkem kannatabki peresuhe. Sa pead mingil määral oma emotsioonid alla suruma, aga ikka leiad selle hetke õhtuti patja nutta, et endast selle jälle välja võtta." Ta lisas, et Ristjan on lohutaja-rollis. "Kui midagi on, siis ta tuleb ja ütleb, et emme, kõik läheb hästi."

Luuüdi siirdamine toimus 27. juunil Tartu ülikooli kliinikumis. "Kõik läks hästi, kuni oktoobrini. Aeg jõudis sinna, et tuli ära võtta hormoonravi ja seetõttu arvatavasti olid need osad vähirakud end nii osavalt ära peitnud, et hakkasid uuesti vohama. Meil tegelikkuses öeldi, et pange end valmis kõige hullemaks, kuna tagasitulek oli niivõrd kiire, et 4 kuud."

Soone tunnistas, et pahad mõtted tulevad pähe tahes-tahtmata. "Aga sa pead neid positiivseid emotsioone üles mõtlema."

Veel mõne nädala eest tundus, et Ristjanit ei aita enam miski, kuid pärast kaht kuuri bioloogilist ravi juhtus ime. Ristjani näitajad on uueks luuüdi siirdamiseks korras. See peaks toimuma 4. märtsil. Kuid seekord ei ole leitud registrist sobivat doonorit. 

"Eelmine kord oli ka meil terves suures doonoriregistris valikuid ainult kolm, millest alles jäi üks ja teda enam kasutada ei saa. Seekord tuleb haploidne siirdamine ehk lapsevanema siirdamine. Registrist on võimalik sajaprotsendilist doonorit, aga lapsevanem on kahjuks 50 protsenti." Doonoriks läheb nüüd Ristjani isa.

Ristjan on praegusel ajal koduõppel ja peab oma lemmikaineks matemaatikat. Ta unistab reisileminekust. Reisida tahaks ta igale poole. "Kõigepealt Disneylandi."

"Ootused on väga suured, aga ei julge ka ootuseid hellitada. Siirdamisega sa paned oma elu väljaspool pausi peale. Me ei tea, kuidas Ristjan reageerib keemiale, lisaks on meil tulemas kogu keha kiiritus. See kõik on selline, et päev, minut, sekund korraga. Oledki ainult selles ühes hetkes."

Vähihaigete laste toetuspäeva puhul värvuvad laupäeval Tallinna teletorn ja
lastehaigla kuldseks.

Toimetaja: Merit Maarits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: