"Pangoliin ehk soomusloom näeb välja nagu suur käbi," iseloomustas loodusmuuseumi zooloog Lennart Lennuk "Ringvaates". "Ta ongi täiesti omaette selts. Kui näiteks Eesti mõne liigiga võrrelda, siis võiks võtta siili, kes on kaetud okastega. Tema keha on kaetud seevastu soomustega," selgitas Lennuk.

Pangoliin hoiab ennast väga suure saba abil tasakaalus. Liigub ta peamiselt tagakäppadel, esikäppadega kaevab maa sisse auke jms. Ülipika keele abil on loomal hõlpus sipelgapesast sipelgaid püüda.

Hambaid pangoliinil pole. Söödud sipelgad jahvatab ta maksas ära. Soomusloom elab peamiselt Hiina ja Indoneesia kandis, palju leidub teda ka Aafrikas.

Inimesed kasutavad söömiseks ja raviks

"Ta on väga populaarne rahvameditsiinis," selgitas Lennart Lennuk, miks inimesed üldse pangoliiniga kokku puutuvad. Looma liha peetakse ka delikatessiks. Kuigi teaduslikult pole pangoliini soomustele mingit mõju omastatud, usuvad inimesed nende ravijõudu.

"Neid soomuseid jahvatatakse aastas mitukümmend tonni," lisas zooloog. Tegemist on ühe enim salakütitud loomaga maailmas.

Veel nädal tagasi arvati, et kiirelt leviva viiruse taga on hoopis nahkhiired. Arvatavasti kandus haigus nahkhiirtelt üle pangoliinile.