Ortopeed inimkehade näitusel "Body Worlds": see on nagu kuivatatud liha

T1 Mall of Tallinn keskuses avati täna näitus "Body Worlds", mis annab võimaluse kuivatatud inimeste kehadesse piiluda. Lisaks näeb näitusel erinevaid organeid, lihaseid ja palju muudki. "Ringvaate" reporter Kaidor Kahar käis koos doktor Mihkel Mardnaga näitust uudistamas ning läbi arsti pilgu analüüsimas.

"Body Worlds" näituse eesmärgiks on tõsta inimeste teadlikkust oma kehast ja selle funktsioneerimisest. Et informatsiooni maksimaalselt edasi anda, on näitusel kasutatud päris inimeste kehi ja organeid, mille lagunemine on keerulise plastinatsiooni meetodiga peatatud. Rändnäitus on aastate jooksul kogunud üle 50 miljoni külastaja ning kõik kehad on annetatud inimeste endi poolt.

"Elusa inimese kude sisaldab märkimisväärselt rohkem vedelikku ehk vett. Inimene koosneb rohkem kui kuuekümne protsendi ulatuses veest. Ütleme, et see siin on nagu kuivatatud liha. Kui me ostame poest veise vinnutatud liha, siis see on põhimõtteliselt sama," kommenteeris doktor Mardna näitusel olevaid kehi.

Näitusel olevad eksponaadid ei ole aga mitte tavalistes poosides, vaid liikumises ja teevad sporti. See annab võimaluse näha, millised lihased treeningu ajal töötavad. "Siis on tegemist sportvõimlejaga. Ta sooritab rõngastel harjutust. Me näeme kõhul hästi väljajoonistunud nii-öelda rahvakeeles sixback'i, mis tegelikult on ladina keeles musculus rectus abdominis," kommenteeris Mardna.

Kõigele lisaks saab näitusel näha ka haigeid ja terveid organeid, näiteks aju, südant ja seedeelundkonda. "Siin on aju pooleks lõigatud ja tehtud plastikust ja punaseks. Siin see aju kurrulisus ja käärulisus küll väga hästi välja ei tule, aga põhiosad on välja toodud," kommenteeris doktor aju eksponaati vaadeldes ning lisas, et närvisüsteemi anatoomia kursuse saab sealt küll.

Nendele, kes arvavad, et tegu on õõvastava õudusnäitusega, ütles "Body Worldsi" näituse looja Angelina Whalley, et tegu on päris eluga ning ei mõista, kuidas see saab õudne olla. "Eksponaadid võivad meile ebatavalised tunduda, sest meie aju ei ole treenitud vaatama inimeste naha alla. Me pole sellise vaatepildiga lihtsalt harjunud," selgitas ta ning lisas, et näitus õpetab meid nägema tõelist ilu just naha all.

Lõpetuseks küsis Kaidor Mihklilt, millist kehaosa too inimese juures võimaluse korral tugevamaks või paremaks muudaks. "Inimene on oma olemuselt kõige unikaalsem objekt universumis, kui nii võib öelda. Ta on nii keeruline, nii tark, tugev, aga samas ka habras," selgitas ta ning lisas,  et inimkeha üks nõrgemaid kohti on tema meelest kannakõõlus.

Toimetaja: Rutt Ernits, Melissa Mariel Korjus

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: