Veresoontekirurgi Tiit Mereni koostatud fotoraamat "Kaagjärve Veenus" sisaldab akte Eesti naistest. Kaanel näiteks külanaine eelmise sajandi algusest.

"120 aastat tagasi oli Eesti külaühiskonnas paljas naiseihu tabuteema," kommenteeris Meren. "Missugust psühholoogioskust pidi fotograaf omama, et modell oli nõus poseerima!"

Tema jaoks oli Kaagjärve Veenuse ihu kõige üllatavam koht aga hoopiski jalatallad, mis olid mustaks parkunud, sest käidi ilma jalanõudeta.

Fotod jõudsid Merenini põnevat teed pidi. Nende autorid pole ei vennad Parikased ega Johannes Pääsuke, vaid Johannes ja Karl Lukin, kellest eriti palju teada pole. Lisaks aktidele ülesvõtteid pulmadest, leerist, matustest, koolist.

"Mina kuulsin oma ämmalt, et meil seal talu lakas on põhupallide all on ühed fotod," meenutas Tiit Meren. "Aga mitte fotod, vaid lausa klaasplaatidel üles võetud klaasnegatiivid. Oli veel nõukaaeg."

Perekond varjas pilte, sest neil kujutati ka persoone, kelle kujutamise eest võinuks oodata sõit Siberisse. Raamatut koostades ei piirdunud Meren aga fotodega, vaid otsis muuseumidest ja vanematelt inimestelt juurde ka lugusid.

"Piltidel on näha, kuidas inimesed erinevalt riietuvad. Minu sõnum on just see: eestlane ei ole nii mandunud ja kehva hariduse ja riietusega, vaid olid jõukamal järjel, kui me arvame," kommenteeris Meren.

Vaadake fotosid ja intervjuud lisatud videost.