Hendrik Agur Kohtla-Järve riigigümnaasiumist: tuleb austada konteksti, kus kool tegutseb ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Kairit Leibold/ERR

Saates "Hommik Anuga" olid külas Kohtla-Järve riigigümnaasiumi õpetaja Ainar Ruussaar ja direktor Hendrik Agur, kes rääkisid, millised on kooli ees olevad väljakutsed, millised müüdid on koolis töötamisega murtud ja millised on nende tegutsemispõhimõtted eestikeelse riigigümnaasiumina valdavalt venekeelses keskkonnas.

Ruussaar kinnitas, et nad läksid Kohtla-Järvele ikkagi plaaniga teha Eesti parimat kooli. Aguri sõnul on kõige olulisem nende inimeste usk, kes sinna lähevad.

"Mõni vahel hambad ristis, mõni vahel pisar silmis – aga nad sunnivad ennast õppima," rääkis Ruussaar Kohtla-Järve riigigümnaasiumi lastest. "Neil on raske. Paljudel on raske."

Agur kinnitas, et praeguseks on koolist lahkunud 43 õpilast. "Täna on meid järel 283, aga kui me suvel kõigiga vestlesime ja vaatasime kõigi tulemusi, siis oli see väga selgelt prognoositav. See ei ole kooli mõttes katastroof. Meedias võib seda keerata nii- või naapidi, aga paljudele lihtsalt ei sobinud."

Ta lisas, et paljudele ei sobinud kooli kultuur, kombed ja ka nõudmised.

Ainar Ruussaar ja Hendrik Agur "Hommik Anuga" saates. Autor/allikas: Kairit Leibold/ERR

Ruussaar märkis, et gümnaasium on mõistagi õppimise koht. "Nad on täiskasvanud noored inimesed, aga õppimise kõrval tõepoolest täiskasvanud noor inimene tõesti ei istu avalikus kohas põrandal. Selleks on olemas toolid või aatriumi trepiastmed. Euroopalik haritud noor inimene kasutab šnitsli söömiseks nuga, mitte ei mulju seda iga hinna eest kahvliga."

Tuleb austada konteksti, kus kool tegutseb

Agur tõdes, et kindlasti on hulk inimesi, kellele ei istu, et nad tulid uue riigigümnaasiumiga valdavalt venekeelsesse keskkonda. "See on ka normaalne. Seda tuleb austada ja sellega tuleb hakkama saada."

Ruussaar ütles, et tema pole peale Facebooki ja Sputniku näinud, et keegi oleks nende riigigümnaasiumi suhtes negatiivselt meelestatud. "Kõik need inimesed, kes on selle kooliga seotud – õpilased, õpetajad, ümberkaudsed elanikud – ma näen, kuidas nad on sellest koolist vaimustunud."

Agur ütles, et neil tuleb austada konteksti, kus see riigigümnaasium tegutseb. "Me peame austama inimeste rahvust, nende rahvustundeid, nende mentaalsust, meelsust ja hoiakuid. Me ei kasvata ega tee vene inimesest eesti inimest ja eestlasest venelast."

Rahvuste- või keelepõhist lävimist ei ole

Ruussaar tõdes, et tema pole näinud kooli vahetundides rahvuse või keele põhjal suhtlemist õpilaste vahel. "Nad suhtlevad läbi huvialade. Kes teeb koos sporti, kes käib koos tantsimas, kes koos laulmas. Mina kujutasin ette, et tekivad erigrupid rahvuse põhjal. Ei ole sellist asja."

Ainar Ruussaar "Hommik Anuga" saates. Autor/allikas: Kairit Leibold/ERR

Meelsuse osas märkis Ruussaar, et teine müüt, mis purunes, oli see, et ta läks kuklateadmisega, et seal on mingisugune Eesti-vastasus või venemeelsus. "Ei ole. Ma ei ole seda märganud. Nad elavad Eestis ja oskavad üha paremini eesti keelt."

Agur sõnas, et kui laste kodus on arusaamine, et eesti keelt on vaja, siis saadakse see ka selgeks. Ta ütles, et nende riigigümnaasiumis on õpilased valdavalt väga motiveeritud, väga ja teavad väga hästi, mida nad soovivad teha.

"See, et on üks segment, keda absoluutselt miski ei huvita, see on ka muudes koolides. Seda on ka meil, aga seda jääb järjest vähemaks selle arvel, et me näeme, et me sütitame nendes huvi ja motivatsiooni," ütles Agur.

"See on kõige tähtsam. See on kurb, kui inimene on tuima pilguga ja teda miski ei huvita – ei huvita keel, õppimine ja tal on ükskõik, mida ta elus edasi teeb. Aga seda jääb järjest vähemaks," lisas Agur.

Toimetaja: Merit Maarits

Allikas: "Hommik Anuga"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: