"Järelikult mingi asi sundis mind neid kostüüme säilitama, et kunagi jõuaks kätte hetk, kui me saame neid rahvale näidata. See ei ole see, et mul on mingisugune kogumise kirg. Järelikult on nad mulle kõik nii armsad, et ma ei saanud neid kuhugi jätta ega viia," tunnistas Veski.

Ta rääkis, et enamus kostüüme on tehtud ajal, kui ta töötas ENSV riiklikus filharmoonias. "ENSV riiklikus filharmoonias pidime me iga sügis ette kandma uue kava ja iga uue kava jaoks tehti meile ka uued kostüümid. Ma pidin ühel kontserdil vahetama kolme kostüümi."

Enne seda kogunes talle kostüüme siis, kui Veski töötas varietees. "Minu jaoks ei ole artisti ilma kostüümita. Ma ei ütle midagi pahasti selle kohta, et tänapäeval hüpatakse oma teksades lavale ja kõik on tore. Aga lava on püha koht, kus sa paned ikka erilise riide selga, sest inimesed tulevad seda pidupäeva nautima."

Ajaloomuuseum paneb avataval näitusel Maarjamäe lossis väljapanekule kostüümid 80. aastatest, kui ta oli tipus kogu Nõukogude liidus.

Veski rääkis, et tal oli omal ajal väga hea koostöö Tallinna moemajaga. "Tallinna moemaja oli väga edumeelne. Euroopas oleks võinud nad väga ilma teha." Ta märkis, et talle midagi peale ei sunnitud, vaid ta teadis, mida ta laulab ja vastavalt sellele tellis, mida ta tahaks kanda.

"Kunstnik tegi oma neli-viis kavandit ja siis me istusime maha ja valisime välja. Minu jaoks on tähtis see, et riie ei segaks mu esinemist, mitte see, et ma tulen välja nagu riidepuu ja kõik vaatavad, aga ma ei saa kätt ega jalga tõsta. Need on kõik väga läbimõeldud kostüümid."

Ta tõdes siiski, et nende hulgas oli mõistagi ka neid, ta kunagi enam selga ei pannud. "Aga esimene, mis mul alati meelde tuleb, on minu roosa frakk. See oli ikka lõpp – sa tuled Nõukogude ajal välja roosa fraki ja valgete pükstega. See oli super."

Näitus "Anne Veski. Tähelend" avaneb Ajaloomuuseumi Maarjamäe lossis 7. veebruaril kell 18.00.