Tartus sündinud ja Järvamaal Väätsal kasvanud Tanel Tuuleveski on metsandusettevõtja ja kahe lapse isa, kes peamiselt tuntud alpinistina. Mees on seni vallutanud kuue maailmajao kõrgemad tipud, sealhulgas 2011. aastal koos Andras Kaasikuga Džomolungma.

Novembris võttis ekstreemmatkaja ette uue väljakutse. 45-aastane mees sõitis 25. novembril Antarktikasse, kus ta aasta viimaste päevadeni oli, kokku 35 päeva. Esialgu ennustas Tuuleveski, et matka kestvuseks kujuneb 45 päeva.

"Antartkika on ikkagi ka suur kõrb, lumekõrb küll, aga ikkagi kõrb," ütles Tuuleveski, kes läbis kogu teekonna suuskadel. Kilomeetrites oli hulljulge matk 940 kilomeetrit pikk.

Ettevalmistused

Tuuleveski sõnul köitis teda algusest peale üksinda retkele minemine. Mehe elukaaslane Hele Lilleorg tunnistas, et Tuuleveski plaan kõlas alguses naljana. "Ta tuli sellega kaks aastat tagasi, rääkis selle ära. Siis ma arvasin, et see on nali, sest aasta otsa oli vaikus, siis hakkas ta selles suunas tegutsema," meenutas Lilleorg.

Esialgu naljaks peetu sai reaalsemaks, kui Tanel tegi soojenduseks suuskadel Kanadas 400 kilomeetrit, aga matkas ka Norras ja Teravmägedel. Matkakaaslane Tiit Riisalo kiitis mehe kindlameelsust, kui nad tormivangi jäid ja kaks päeva lihtsalt lõõtsuvas tuules telgis passisid.

"Taneli näost oli näha, et tal ei ole mingit vahet, kas ta on parasjagu Tai beach'il või telgis. Ta rahulikult luges oma raamatut, parandas varustust ja oli näha et ta on omas elemendis. Sa lepid oludega ja teed nendes rahulikult seda, mida tegema peab. See on sellistes ekstreemsetes oludest matkamise puhul väga oluline isikuomadus," ütles Riisalo.

Üks asi on tugev vaim ja füüsis, aga teine, et tuleb kohaneda 10 kuni 40 miinuskraadiga. Enne minekut pidas Tanel tavapäratut dieeti ehk eesmärk oli kaalu juurde võtta. "See oli plaan jah, et selline kümme kilo ekstra võiks olla. Seda on siis hea põletada seal," kirjeldas Tuuleveski enne rännakut. Tuuleveski arvutuste kohaselt põletab inimene sellisel retkel 6000 või 7000 kilokalorit päevas.

Novembri lõpus pakkis Tanel varustuse, pani oma igapäevase töö pausile, jättis abikaasa ja tütred koju ning lendas Eestist ära.

Teekonna algus

Teekond, mida esimest korda sõideti 1989. aastal ja mille on varem läbinud umbes 30 inimest, kulges esmalt mööda merejääd ja jõudis hiljem platoole ehk Antarktika mandrile. Loodus on seal kui kuumaastik ja päike ei lähe sel aastaajal kunagi looja.

"Esimene päev, kolm tundi suusatatud, praegu peaks olema kaheksa või üheksa kilomeetrit sõidetud. Ilm on superhea. Tuult peaaegu ei olegi. Lumi on natuke pehme, jälgede pealt on näha - kelk tuleb päris raskelt. Keerata ei saa väga. Kelk on raske, vajub lume sisse. Aga muidu on okei," kõlas Tuuleveski esimeses videopäeviku sissekandes. 

Kuigi Tanel tegi soolomatka ja lähima paarisaja kilomeetri raadiuses polnud ühtegi hingelist, siis satelliittelefoniga oli tal igal õhtul kontrollkõne reisiks abistava firmaga. Tänu sellele sai ta ka kodustele oma saavutustest raporteerida.

Päev päeva järel kasvatas Eesti polaarmatkaja sõiduaega - kui alguses murdis üksik mees päevas viie tunniga 15 kilomeetrit, siis õige pea püsis ta suuskadel juba üheksa tundi.

Külm, villis jalad, väsinud keha ja üksindus lõid teisel nädalal mehe emotsionaalselt rivist välja. "Viimased päevad on suht rasked olnud. Lumeolud on olnud sellised keerulised, palju pehmet lund. Raske vedamine, vahepeal on selline tunne, et mitte kelk, vaid külmkapp on endale seljataha seotud. Vaikselt on hakanud vaimule see mõjuma, ma pole algusest saadik ühtegi päeva puhanud," täheldas Tuuleveski oma videosissekandes.

Pereigatsus

Oma tuge andis satelliittelefoni teel elukaaslane Hele Lilleorg. "Ma tuletasin talle meelde, miks ta nii suure ettevalmistuse teinud, et seda ta väga unistas," ütles Lilleorg, et ei lubanud mehel pooleli jätta.

Lilleoru sõnul oli kõige raskem lastel, kes käisid rääkimas Taneli pildiga. Sama raske oli ka Tuuleveskil endal. "Lapsed panid kodust kaasa kaarte ja joonistusi: "Palju õnne issi! Herta, Helga, Hele ja Albert." Albert on meie kass. See on ilus kaart. Kodu igatsen küll juba. See on kõige raskem olnud siin tegelikult," tõdes mees oma videopäevikus.

Kui esialgu plaanis mees pidada kolm-neli puhkepäeva, siis kogu reisi peale ei teinud ta tegelikult ühtegi. Matk oli detailideni organiseeritud ja päeva üheksatunnine rassimine oli jagatud tunnisteks lõikudeks.

"Loomulikult ihuhädade tegemine seal külmas on omaette kunst, aga eks sellega tuleb ka tekitada mingi rutiin ja omad nagu nõksud kiirelt, kuidas ära teha. Minu jaoks oli ta hommik," tõdes Tuuleveski.

Seikluse üks ekstreemsemaid hetki jõudis kätte teekonna lõpus, 20 kilomeetrit enne finišit. Tuuleveski sai kontrollkõnes teada, et lõunapooluse baasis, kus ootasid teised matkajad ja teadlased, lendas järgmine lennuk juba üheksa tunni pärast. Mees otsustas jätta viimase öö vahele, et põrutada teekonna lõpu poole.

45 päevaks plaanitud teekonna läbis polaarrändur kümme päeva kiiremini ehk 35 päevaga, ühegi puhkepäeva ja suurema ärakukkumiseta.

Tanel jõudis Eestisse nädala eest. Enne tagasilendu sai ta tõmmata veel ühe rasvase risti seinale, sest pärast suusamatka ronis ta ka Antarktika kõige kõrgema mäe, Vinsoni tippu. See saavutus tegi temast inimese, kes on vallutanud kõikide kontinentide kõrgemad tipud.