80 aastat tagasi mõõdeti Eesti külmarekord –43,5 kraadi
80 aastat tagasi, 17. jaanuaril 1940 püstitati Jõgeval Eesti kõige kuulsam ilmarekord –43,5 kraadi.
1940. aasta 18. ja 19. jaanuaril olid Eesti ajalehtedes pealkirjad "Eesti külmarekordiks –42 kraadi!", "Petseris ja Võrus 50 kraadi külma!". Postimehe kaastöölised telefoneerisid, et Petseri raudteejaama juures näidanud kraadiklaas –50, sõjaväekasarmute lähedal mõõdetud 48, Simunas 44, Väike-Maarjas aga 42 kraadi külma, vahendas riigi ilmateenistus.
Legendaarseks on saanud teated, et Petseri jaamas külmunud ära vagunitäis viina ja et linnud langenud lennult surnutena maha. Ka käinud palju inimesi arstide juures abi saamas külmunud kõrvade, nina või teiste kehaosade vastu. Pärnu lahel olevat sajal kaluril ninad ja kõrvad korralikult ära külmanud.
Samal ajal ei kirjutatud Jõgevast sõnagi. 2010. aastal ilmunud brošüüris "Külmalinn Jõgeva" arvas kohalik agrometeoroloog Helle-Mare Raudsepp, et kuna ilmajaam, kus kole külm registreeriti, polnud tollal riiklik meteojaam, vaid allus Jõgeva sordikasvandusele, ei jõudnud seepärast nood mõõtmisandmed kohe päevalehtedesse, vaid nädalaid hiljem.
Krõbedamad miinuskraadid Petseris ja Võrus ei läinud hiljem külmarekordina aga seetõttu kirja, et mõõtmistulemused polnud päris täpsed.
Dotsent Aarne Kärsna Tartu ülikooli meteoroloogia observatooriumist selgitas toona Postimehes, et "vahe tekkimine observatooriumi inglise onnides (inglise onnideks kutsuti varemail aegadel meteoroloogilisi onne nende konstruktori briti insener Stevensoni järgi) olevate termomeetrite ja eraisikute kraadiklaaside poolt näidatud kraadide vahel on võimalik. Inglise onnid asuvad maapinnast kahe meetri kõrgusel. Kohtades, kus maapind on vähese lumega kaetud, võib tekkida öösel erakordselt tugev kiirgamine, mille tulemusena termomeetrid, mis asuvad maapinnast vaid 0,5–1 meetri kõrgusel, võivad näidata madalamaid temperatuure.
Meteoroloog lisas veel, et massproduktsiooni termomeetrid näitavad küll õigesti nullkraadi juures, samuti võib paljal maapinnal pinnase lähedal olla õhk paar kraadi külmem kui kahe meetri kõrgusel.
Mõõtmistäpsuse probleemid polnud aktuaalsed tollal mitte ainult Eestis, ka Soomest teatati –57 kraadisest pakasest, Soome ametlik rekord on aga aastast 1999, see oli –51,5 kraadi.
Toimetaja: Rutt Ernits