Raudsalu tõdes Raadio 2 saates "Hommik!", et temagi kõrvu on jõudnud kuulujutud, nagu plaaniks Postimees Grupp telekanali maha müüa. "Nali naljaks, aga keegi on tulnud isegi juurde ja öelnud, et tahaks osta," ütles ta.

Raudsalu kinnitas aga, et Kanal 2 pole müügis ja sai eelmisel aastal päris hästi hakkama. "Kui me vaatame kommertskanalite reitinguid, siis Kanal 2 on selgelt eelmisel aastal aasta lõikes TV3 edestanud ja me oleme täna väga tugeva kanalitegrupina turul. Ma ei näe kuskil seda soovi ega tahtmist Kanal 2 kuidagi maha müüa või kinni panna," kinnitas ta.

Ühtlasi kinnitas Raudsalu, et ka äsja uude majja kolinud Postimehe toimetus töötab edasi, hoolimata sellest, et möödunud aasta lõpus lahkus väljaandest ligi kümme ajakirjanikku, nende hulgas arvamustoimetuse juht Indrek Lepik ja uuriva ajakirjanduse juht Holger Roonemaa.

"Meil on seal korrusel, kus on Postimehe ajakirjanikud, üle saja inimese. Tõepoolest, natukene lahedamaks ruumi jäi seal korrusel, aga lõppkokkuvõttes ei ole ajakirjanikud Eestist otsa lõppenud. Tõepoolest, me võtame ilmselt ka uusi inimesi juurde ja see ei ole see koht, mille pärast Postimees peaks kinni minema," kinnitas ta.

Raudsalu sõnul jätkab ka arvamustoimetus, kuid siiani kestavad arutelud, kuidas toimetuses töö jaguneb ning kas uurivasse toimetusse kaasatakse ka päevauudiste toimetajad.

Raudsalu sõnul ei alahinda ta arvamusplatsi olulisust, pigem usub selle kasvu. "Kindlasti on arvamusrubriigil oma lugejaskond, kindlasti on see oluline plats selleks, et arutada Eesti ühiskonnas olulisi sündmusi ja mõtteid ja selleks ta peab ka jääma," rõhutas ta.

Ajakirjanike lahkumine

Raudsalu selgitas üheksa ajakirjaniku lahkumist möödunud aasta lõpus sündmuste kokkulangemisega, mis viisid ebameeldiva tulemuseni.

"Tegelikult me läksime lahku Postimehe peatoimetaja kohusetäitja ja vastutava väljaandja Merili Nikkologa ja see ilmselt sai selliseks kaalukeeleks," selgitas Raudsalu. Ta lisas, et pole nõus Holger Roonemaa sõnadega, nagu poleks vaba ajakirjandus väljaandes enam võimalik.

"Seal oli mõned juhtumid veel, tegelikult süüdistati Postimehe juhtkonda sisejuurdluses, selle me oleme ka lahti rääkinud. Seda sisejuurdlust tegelikult ei toimunud," selgitas Raudsalu, et segaduse tekitas ingliskeelne sõnakasutus internal investigation, mis ühest sõnumivahetusest läbi jooksis. "Mingisugust sisejuurdlust Postimehes tegelikult toimunud pole," ütles ta.

Ühe nimena käis skandaalipuhul läbi Jüri-Franciscus Lotman, kes asus omal käel uurima Danske panga skandaali puudutavat. "See uurimine käib täna Postimehe toimetuses edasi, see sai tõuke Ukio panga lekkest," avaldas Raudsalu.

Tema sõnul võttis Postimehe uuriv toimetus Lotmani ise konsultandina tööle rahapesuga seotud andmeid uurima. Andmestikku läbi töötades leidis Lotman aga teema, mida ta omal käel uurima hakkas. "Ühel hetkel tuli minu juurde ja ütles, et tal on ideed, mida ta tahaks edasi uurida. Ma ausalt öeldes tollel hetkel väga pikalt selle peale ei mõelnud, ütlesin, et uuri-uuri. Võib-olla oli see tollel hetkel ka halb otsuselangetus, võib-olla oleks ta tulnud kohe saata, ilmselt olekski tulnud kohe saata Postimehe toimetuse juurde," arutles Raudsalu nüüd.

Raudsalu sõnul on aga oluline, et see lugu, mida Lotman omal käel uurima hakkas, polnud ükski Postimehe tollel hetkel uuritav lugu. "Siin on olnud ka väiteid, nagu oleks varastatud mingi olemasolev lugu, tegelikult ei olnud. Ta leidis sealt mingi oma idee, mida ta hakkas omal käel uurima," rõhutas Raudsalu.

Samas tundis uuriv toimetus end Raudsalu sõnul puudutatuna, et delikaatsed materjalid neilt ära võeti. Raudsalu selgitas aga, et selliste materjalide puhul on nii, et kui need antakse uurida, siis antakse need uurida väljaandele. "Tollel hetkel ka Jüri oli Postimehe lepinguline töötaja, kellega nad ise olid teinud lepingu nende andmete uurimiseks," põhjendas Raudsalu.

Omanik sisu ei dikteeri

Raudsalu sõnul tegeletakse Postimehes praegu teemadega, kuidas lahutada valge ja kollane sisu. See ei tähenda aga, et Postimehe lehelt kaoks ära igasugune meelelahutusmeedia. "Nende uudistevaliku teeb Postimehe toimetus," selgitas Raudsalu.

Jutud, nagu Postimehe omanik ja apteegiärimees Margus Linnamäe dikteeriks seda, mida leht avaldada võib, ei pea Raudsalu sõnul paika.

"Kui te võtate Postimehed ette ja vaatate need läbi, siis minu arust on apteegireformi kajastust seal söögi alla ja söögi peale. Ausalt öeldes võib-olla isegi rohkem kui kõikides teistes väljaannetes," arutles ta.

Raudsalu lisas, et Postimehes on teemast seinast seina kajastusi, millest 80 protsenti on apteegireformi poolt. "Ma ei tea isegi, milline on Postimehe omaniku seisukoht apteegireformi osas, mida ta siis sellelt ootab või ei oota, seepärast, et sellest pole kunagi juttu meil olnud," ütles ta. "Nii et mingis kallutatuses siin süüdistada küll ei saa. Kui siis võib-olla reformi poolt kallutatuses," lisas Raudsalu.

Raudsalu sõnul käisid sarnased jutud ka siis, kui ta töötas Hans H. Luige omandis olevas Ekspress Grupis. "Seal lendas ka kogu aeg linna peal leitmotiiv, et enne Ekspressi trükki minekut istub Luik trükikojas ja võtab siis osad artiklid Ekspressist välja ja paneb teised asemele. Võin kinnitada, et seda ei juhtunud selles majas ja ka siin majas Linnamäe ei sekku toimetuse töösse mitte kuidagi," lausus ta.

Raudsalu on optimistlik Postimehe püüdlustes kasumi poole, tunnistades, et kuigi lehe tiraaž on langenud, on inimesed leidnud üles tasulised digikanalid. "Kui me paneme oma digitellijad ja lehetellijad kokku, siis on meil täna, rääkides ainult Postimehest, rohkem tellijaid kui kaks, kolm või isegi viis aastat tagasi," kinnitas Raudsalu.

Raudsalu sõnul on klikkide kõrval väga oluline koht digitellijatel, kes on hea ajakirjanduse eest nõus raha maksma. "Ma näen seda, et tõsiste lugude huvi on inimestel väga suur," ütles ta.