Läti koer lõpetas 101 kilomeetri pikkuse ultravõistluse viiendana ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Vapper Läti koer.
Vapper Läti koer. Autor/allikas: Kuvatõmmis.

Nädalavahetusel Lõuna-Eestis toimunud 101 kilomeetri pikkuse ultravõistluse Taliharja Vanakuri tegi kaasa ka Läti juurtega koer, kes lõpetas jooksjatest üldjärjestuses viiendana ja lätlastest teisena. Finišis pakkus presidendi kantselei direktor, rattaga ultravõistluse läbinud Tiit Riisalo naljaga pooleks, et vaprale koerale võiks anda naturalisatsiooni korras kodakondsuse.

Ultravõistlus Taliharja Vanakuri on sel aastal kolmandat korda toimunud 101 kilomeetri pikkune retk, mille läbimiseks on osalejatel aega kuni üks ööpäev. Seekordne rada viis osalejad Lätimaalt Kornetist läbi Paganamaa, filmi-Vargamäe, Eesti lõunatipu, Koiva-Mustjõe pärandkultuuri maastike Karula Rahvuspargi külastuskeskusse Ähijärvel. Võistlejatega liitus stardipaigas kohalik koer, kes läbis omal jalal kogu karmi distantsi ja lõpetas meessoost osalejate arvestuses kõrgel viiendal kohal.

Osalejate ring oli kirev, oli nii tõsiseid sportlasi, kes võistlesid esikoha nimel, kui ka rahulikke matkajaid. Kõigile üllatuseks liitus kohe Kornetist võistlejatega kohalik musta-valge kirju koer, kes hoidis tuttavatel mägistel järvede vahel kulgevatel radadel tempot võistlust liidritega. Kiiremad jooksjad läbisiid rada tempoga umbes 12 km tunnis, kuid koer suutis seda ületada, tehes nina poolt juhitult haake ja kõrvalepõikeid metsa.

Pikale distantsile jäi neli kontrollpunkti märgilistes asukohtades: Paganamaa vaatetornis, Eesti lõunatipu matkaonnis, Tellingumäe vaatetornis ja RMK Kivi matkaonnis Karula Rahvuspargis. Igast kontrollpunktist pidid võistlejad kaasa võtma spetsiaalse graveeritud medaljoni. Lisaks kontrollpunktidele oli rajal kaks joogipunkti, filmi-Vargamäel ja Alumati järve ääres ning kesklaager Mõniste talurahvamuuseumi koolitares. 

Rajaolud olid rasked ja mudased, näiteks Filmi-Vargamäel tuli ületada ülesküntud põld ja lõunatipu poole rühkida soisel metsasihil. Kesklaagrisse jõudsid kõige kiiremini ratturid ja jätkasid peagi teed. Koos jooksjatega saabus Mõnistesse ka Kornetist alustanud koer. 48 kilomeetrit jooksmist andis kutsule juba veidi tunda ja ta veetis punktis puhates ja süües pea tunni. Siis sai aga seiklusjanu Läti krantsist jagu ja ta liitus seekord rajal rahulikumalt kulgevate jalgratturitega, kelleks olid Tauno Antsmäe ja kogenud seikleja, vabariigi presidendi kantselei direktor Tiit Riisalo. Koer tegi ka raja teise poole väikeste puhkepausidega täiesti vabal tahtel kaasa ja jõudis Ähijärve ääres asunud finišisse kell 22.41 õhtul. Kokku kulus koeral 101 km läbimiseks 10 tundi ja 41 minutit. Kiireimad ratturid olid raja läbinud pisut alla kuue tunni, võitjaks tuli Andrei Gristsenko.

Kui finišipaigas Karula Rahvuspargi külastuskeskuses võistlusjärgset melu nautinud taliharjalistele kohale jõudis, et koer oli teinud läbi kogu selle pika karmi trassi, puhkes keskuses korraldajate sõnul tõeliselt eufooriline melu. Inimesed olid looma kangelaslikust sooritusest vaimustuses ja ei väsinud teda tunnustavalt patsutamast ja sügamast. Jooksjatest võidumeheks olnud Leivo Sepp (aeg 9 tundi 15 minutit) viis läbi autasustamistseremoonia, serveerides neljajalgsele ultrasportlasele paki sardelle. Janu kustutamiseks kulus kaks suurt supikaussi vett. Ka naiste 101 km jalgsiretke võitja Marjaliisa Umb (aeg 11 tundi 40 minutit) oli koera saavutuse üle imestunud ja avaldas sügavat lugupidamist. Peakorraldajalt Silver Eensaarelt sai koer kaela medali ja ülejäänud õhtust ja ööst suurema aja veetis ta pehmel nahkdiivanil pikutades. 

Silver Eensaare sõnul seisid korraldajad hommikul seisid korraldajad silmitsi küsimusega, et mida kangelasliku koeraga teha. Päris niisama teda Karulasse omapäi jätta tundus südametu. Liiatigi keeldus koer saavutatud kuninglikust positsioonist - rohketest hellitustest ja pehmest nahkdiivanist - loobumast. Lõpuks õnnestus koer vorsti abil siiski mikrobussi meelitada ja peakorraldaja sõidutas ta Krabi küla ja Korneti vahele jäävale Eesti-Läti piirile. Seal võttis bussist väljunud koer kohe koduse lõhna üles ja sörkis rõõmsalt saba liputades Korneti poole.

"Pärast googeldades ja teiste kogemusi kuuldes ilmnes, et koera rännuhimu on teda ka varem sekeldustesse viinud, temast on avaldatud sügisel isegi artikkel Lõunalehes, kus ta Krabi küla elanike abil tagasi koju saadeti. Krabi asub aga Kornetist vaid 8 km kaugusel ehk seekord oli vapper peni ette võtnud eelmistega võrreldes ikka väga võimsa rännaku," rääkis Eensaar.

Videoülevaade vaprast koerast

Toimetaja: Rene Kundla

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: