Tekstiilikunstnik ja poliitik Signe Kivi

Signe oli seitsme aastane, kui tema joonistus "Saunas" Tähekese veergudele jõudis. Pildi idee sündis ebameeldivast mälestusest Kalamaja saunas, kus paljad ja paksud daamid Signe emal oma selga pesta palusid. Nooruspõlves Signe küll häbenes oma joonistust, kuid täna on ta selle üle väga uhke. "Mida aasta edasi, seda armsamaks see mälestus ja pilt mulle saab. Tänase kunstniku pilguga pole mul pildile mitte midagi ette heita."

Kirjanik Rein Raud

Eno Raua poeg Rein Raud hakkas juba maast madalast lugusid kirjutama ning vanematele ette lugema. "See võis olla kuskil 1969. aastal, kui isa mulle ütles, et kuule, selle võiks ju täitsa Tähekesse saata," meenutas Rein Raud ja tõi välja, et lugu jõudiski ajakirja veergudele ning ei läinud kaua, kui ta juba uue ning menukama looga välja tuli.

"Järgmisel aastal õnnestus mul uuesti looga "Lugu, kes otsis lugejat" Tähekese trükki pääseda," selgitas ta ja mainis, et see lugu leidis ootamatult palju lugejaid. "Keegi tõlkis selle vene keelde ja see avaldati ühes Moskva lasteajakirjas," sõnas ta.

Moskva lasteajakirjast jõudis lugu ka teiste naaberriikide lasteajakirjadesse ning ühel hetkel hakkas Reinule tohutult fännikirju saabuma.

Poliitik Sven Mikser

Sven Miksri meenutuste kohaselt ilmusid tema kirjatükid Tähekeses isegi rohkem kui üks kord. "Ma pean küll ütlema, et ma ise nii initsiatiivikas ei olnud, et Tähekesele, Sädemele või Leopoldi saatele joonistada ja kirjutada, aga õnneks oli meil Paide 1. keskkoolis nii aktiivne õpetaja, kes selle töö ära tegi. Muidugi mitte kirjutamise ja joonistamise tööd, vaid postitamise töö," meenutas Sven ning lisas, et mõnikord tuli talle üllatusena, et tema lood ajakirja sattunud olid.

Näitleja Kärt Tomingas

Kui Kärt kuulis, et tema töö oli Tähekese kirjutamisvõistluse võitnud, oli tal tohutult hea meel. "Kuidagi selline tunne oli, nagu oleks Oscari võitnud, aga ütleme, et umbes nädala või kahe pärast mõtlesin, et kuidas sellise luuletusega saab ikkagi esimest kohta saada," meenutas Kärt naerdes. 

Suusataja Jaak Mae

Algklassides olid Jaagu jaoks eesti keele tunnid ühed keerulisemad. "Eesti keele tunnis tuli ilmselt kohustuslikus korras mõned värsiread paberile saada. Ega see mul lihtsasti ei tulnud. Ma julgen arvata, et siin on natukene ema abikäsi mängus olnud," meenutas Jaak ning lisas, et nautis oma nime nägemist ajakirja veergudel. "Kellele meist ei oleks meeldinud, kui kuskil nimi ära märgiti või midagi ilmus. Eks see sporditegemine sai ka alguse soovist midagi saavutada."