Alustuseks kõlas luuletus Hando Runneli 1972. aasta luulekogust "Lauluraamat ehk mõõganeelaja ehk kurbade kaitseks".

Tammsaare "Tõde ja õigus" on Juure sõnul teos, mida võiks ikka ja jälle kätte võtta. Nii arvab ka Mihkel Mutt, et Tammsaare näol on tegemist millegi enamaga kui kujuga Tallinna kesklinna pargis. Oma raamatus "Töö ja armastus. Tammsaaret tuulates" on Mutt võtnud kokku oma aastatepikkused muljed "Tõest ja õigusest". Lugejaga vesteldes avab ta "Tõe ja õiguse" tausta ja jagab lustakaid nüansse. "Detektiivitööd on selles Mihkli töös ka omajagu," segitas Juur, et Tammsaare teostes ei taha ajatelg kuigi hästi püsida.

Piret Raua värske romaan "Verihurmade aed" on armastusromaan, mille peategelane on 82-aastane vanaproua. Juure sõnul on kindlasti tegemist ühe tema lemmikteosega Eesti kirjanikelt möödunud aastast. "Tõsi see on, et Piret Raua lastekirjaniku slepp käib temaga kaasas. See tähendab seda, et ta kirjutab kiiresti, väga täpselt ja konkreetselt. Ei heieta. Kogu aeg juhtub midagi. Iga sündmuste käänak toob kaasa mingi uue pöörde loos, mistõttu seda raamatut on äärmiselt huvitav ja põnev lugeda," iseloomustas Juur.

Ene Hioni "Julm kümnend" on tänuväärne ülevaade aastatest 1940-1950, oma teismeliseaastaid saatnud ajastust. Raamatus on väga palju inimeste ja majade lugusid.

Karmoška ja balalaika saatel siirdus Juur edasi Vladimir Giljarovski "Moskva ja moskvalaste" juurde. "Giljarovski on nagu "Müstiline Venemaa" paberil," tõmbas Juur paralleeli David Vseviovi tuntud raadiosaatega. Raamatu tegevusaeg on 19. sajandi lõpp, 20. sajandi algus. "Lõputu Vene elu entsüklopeedia," lisas Juur.

Indrek Hargla apteekrilugude uut raamatut "Apteeker Melchior ja Pilaatuse evangeelium" andis kaua oodata, kuid Juure sõnul on tegemist sarja ühe põnevaima teosega.

"Prillitoos" on ETV eetris pühapäeva hommikul kell 9.05.